"Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine. RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega
191. smell smelt (smelled) smelt (smelled) haistma, lõhna tundma, nuusutama; lehkama, haisema, lõhnama 192. sow sowed sown (sowed) külvama 193. speak spoke spoken rääkima, kõnelema, kõnet pidama 194. speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt lugema / kirjutama / dikteerima 196. spend spent spent kulutama,ära tarvitama, raiskama; veetma 197. spill spilt (spilled) spilt (spilled) maha pillama / loksutama 198. spin span/spun spun ketrama; tiirlema, pöörlema; keerutama 199. spit spat/spit spat/spit sülitama; (ora/varda) otsa ajama 200
○ 1936– ausammas Järva - Madisel. Arbujad: ● 1938. aastal ilmus antoloogia „Arbujad“; ● Selles olid Betti Alveri, Heiti Talviku, Barnard Kangro, Uku Masingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet; ● Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto; ● Vormi täpsus ja keeleline puhtus; ● Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima; ● Betti Alver: ○ sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas; ○ sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval; ○ õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat; ○ 1937 abiellus Heiti Talvikuga; ○ 1936 ilmus luulekogu „Tolm ja tuli“; ○ looming katkes 1942, uuesti jätkas 60ndatel; ○ 1966 ilmus luulekogu „Tähetund“; ○ 1971 „Eluhelbed“;
See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp nõiatrumm. Arbuma nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik. Stalinismi ajal keelustati nende looming ja nad visati kirjanike liidust välja. Henrik Visnapuu 1890- 1951 Sündinud Viljandimaal Helme vallas. Isa oli mõisatööline. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja eksami ning töötas õpetajana külakoolides, 1912.a Tartus. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ekstermiga. Ülikoolis jäid õpingud lühikeseks, ta tegutses ka ajakirjanikuna.
Ja jällegi on abiks Jeffrey B. Russelli raamatust, kus on põhjalikult ära kirjeldatud iga sõna ,,nõid" vaste ajalugu ning see, millest need sõnad tulenevad. Inglise keeles pärineb sõna witch (´nõid´), mis on nõidade puhul enimkasutatud sõna, vanainglise sõnadest wicca (hääldatakse ´witcha` ja see tähendab meessoost nõida) ja wicce (hääldatakse ´witcheh´ja see tähendab naissoost nõida) ning verbist wiccian, mis tähendab ´loitsima´, ´ära nõiduma`. Inglisekeelne sõna warlock, mis tõlkes tähendab ,,sorts" või ,,nõid" tuleb vanainglise sõnadest waer tõde ja leogan valetama ning algselt rähendas see reeturit või vandemurdjat. 15. sajandil aga võrdsustati see sõnaga ,,nõid" (witch). Sõna wizard (võlur, maag) pärineb inglisekeelsest sõnast wis (tark) , mis tekkis keskajal. Algses tähistas see sõna suurt maagi või siis võlurit ning alles hiljem, 19. sajandil hakati seda
julgesid kritiseerida ühiskonnapahesid. Neid hakati süüdistama ka liialdamises, vormilisuses, kus eesmärgiks on võimalikult palju koledaid pilte maalida. Nende luule polnud nii jõuline kui Siuru liikumine, kuid samas juhtis tähelepanu ühiskondlikele teemadele ja laiendas huviringi. Neil oli rohkem analüüsivat mõtteloomingut. 30ndate lõpus kujuneb Tartus humanitaarsete õpilaste rühmitus „Arbujad“ (vana-eesti keeles loitsima) Saavad nime kogumiku põhjal. Ühisprogrammi pole, ühendab käsitlus kirjanduskunstist, väärtustavad vaimset, humaansust ja esteetikat. Vastanduvad ametlikule kirjanduspoliitikale. Kuulusid: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Uku Masing. I põlvkond, kes oli hariduse omandanud iseseisvas Eesti Vabariigis. Eestikeelse hariduse edendamine. Pilet 12 1. Romantismi mõiste, ühe romantismi esindaja elu (Hugo, Cooper või Scott) ja
annaabi.ee 
