eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris. 1980 läks elama Berliini Saksamaale, seal elab ta tänini. Lohusalus on heliloojate suvila (Helisalu). Ta on loonud vokaalsümfooniaid (oratooriumid, missad), sümfoonilisi teoseid, koorilaule ja kammermuusikat. Ta on kirjutanud kollaazi teemal ,,Bach". Urmas Sisask (1960) Ta on pärit Harjumaalt Keila lähedalt, suurest 5-lapselisest perest. Tema õde on Siiri Sisask. Urmas Sisask läks õppima Tallinna konservatooriumisse. Kui ta lõpetas konservatooriumi, polnud tal tööd ning ta suunati Jänedale tööle. Ta sai oma käsutusse Jäneda mõisa tähetorni
kunstniku temperament ja väärtushinnangud. Kompositsiooni kõrval tõusis tema loomingus juba 1950. aastatel juhtivaks zanriks portree, milles tema modelle ühendab meditatiivsus ja lüürilisus. Ta on maalinud veduute Tallinnast, Budapestist ja Veneetsiast, ent rohkem paelus teda loodus talvised väljad Tartumaal, kaljusaared Murmanski lähedal, Saaremaa rohelised rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene
Koondkontseptsioonis pidi selguma kasutatav rahaühik koru või oma raha. Lõpuks saavutati hoopis kehtestada ostutsekid. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE TAMI töögrupi ja IME Probleemnõukogu materjalide põhjal alustati koondkontseptsiooni väljatöötamist, mis toimus 1989. aastal jaanuaris Lohusalus. Koonddokumendi saamiseks ja seaduseelnõu ,,Eesti NSV isemajandamise alused" koostamiseks töötasid seal pooleteise kuu jooksul valitsuse moodustatud ekspertgrupid, ligemale 300 Eesti teadlast ja tippjuhti. Lohusalus õnnestus IME Probleemnõukogu esindusel ,,ilmselgetest ja loogilistest"asjaoludest lähtudes Moskvat vähem ärritav variant läbi suruda. 1989. aastal kirjutati IME koondkontseptsiooni sisse, et Eestis tuleb üle minna hoopis ostutsekkidele. R. Otsason:
Kümnes istungjärk Aeg möödus kiiresti ja märkamatult. Üheksanda istungjärgu järel toimusid saadikute kohtumised valijatega. Üldiselt oldi saadikute tööga rahul. Nagu ikka algas istungijärk päevakorra kinnitamisega. Eesti Raadio tegi istungisaalist otseülekannet. Pavel Panfilov ütles et enamik Tallinna Mererajoonis töökollektiive on venekeelsed. Lõpuks siiski võeti keeleseadus vastu. Jälle Lohusalus Ajutise kollektiivi tööjuht oli Edgar Savisaar. Põgusalt vaieldi IME koondkontsepktsiooni ettepanekute üle. Üheteistkümnes istungjärk Istungiärgu eel olid meeled elevil. Istungijärgul tuli paika panna Eesti isemajandamise programm. Istungjärgu avas ülemnõukogu juhataja asetäitja jaan Rääts. A. Rüütel tegi ettepaneku valida ülemnõukogu juhatajaks Enn-Arno Sillari. Ettepanek kiideti heaks. Enne päevakorra kinnitamist lahendati veel
ühiskasutatavates kohtades teevad. Kinoteatrite planeerijad, mida enne filmi tehkase ja mida nad tahaks teha küsitlused ja vaatlused Eestis ja Moskvas jne. Esimene uurimus oli küllaltki edukas, uus uurimus Moskva instituudis nimi ,,Perekond ja korter" uuriti paneelmaju erinevates linnades. Konverents: ,, Inimene ja kk-d psühholoogilised aspektid kogunes kokku pea 100 inimest suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia Mitmesugused autorid väidavad, et fenomenoloogia on teadus algetest. Mõisted, mida tavain kui ka teadlane kasutab ei ole adekvaatsed kirjeldama seda maailma, milles in tegelikult elab
R oli ka ilmalik luuletaja. Kirjutas Kanepi murrakus. Kasutas rahvalaulu vormivõtteid. Osalt levisidki ta luuletused rahvalauludena kohaliku rahva hulgas. Praost Rothi poeg Georg sai Tartu ülikoolis eesti keele lektoriks, mis näitab, et ka kodus seda keelt austati. Tema surma ei tahtnud rahvas uskuda. Räägiti, et ta läinud kohalike mõisnikega tülli ja põgenenud välismaale Varasem ajakirjanik Eestis Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Sündis 8. novembril 1763 Põhja-Tartumaal Lohusalus köstri pojana. Isa oli kas eestlane või pooleldi eestlane, ema ilmselt sakslanna. Üldhariduse sai Narvas ja Torgaus (Saksamaal), kõrgema hariduse Halle ülikoolis (teoloogia). Halles omandas ratsionalistliku valgustusteoloogia seisukohad. Valdas paljusid keeli, tegeles muusika ja kunstiga. 1786 kodumaale tulles hakkas algul koduõpetajaks ja reisis Lääne - Euroopas. Oli pastoriks Lüganusel ja Viru- Nigulas, alates 1815 Äksis, 1821 sai Tartumaa praostiks. Kogu kirjamehetegevus
annaabi.ee 
