„Klassikaliste rahvajuttude“ põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid „Lohetapja“ muinasjutt: lohe kirjeldused Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv) „Lohetapja“ müüt Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend Kristluses võit paganausu üle Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Lohetapja - Müüdis - Muinasjutus (ATU 300) - Legendis Täpne koht, materiaalne tunnistus Kinnitab audentsuse
Müüt puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks kauge minevik; toimumiskohaks teine maailm; hoiak püha; peategelaseks mitte-inimene. 34. Võrdle Lohetapja süzee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Lohetapja müüt on müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. Ta on iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu, kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn. Lohetapja legend kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta.
• ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline • kokkupuude üleloomuliku või seletatamatuga • jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel 30. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? Müüt: Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene. Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist. iidse initsiatsiooniriituse peegeldus Legend: Kristluses võit paganausu üle. Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta Muinasjutt: üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline),
muistend - inimene Toimumiskoht: Müüt – teine maailm, muinasjutt – ebamäärane, muistend - tänapäevamaailm 39. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on sarnane ja mis erineb? „Lohetapja“ müüt • Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene • Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist • iidse initsiatsiooniriituse peegeldus „Lohetapja“ legend • Kristluses võit paganausu üle • Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta „Lohetapja“ muinasjutt lohe kirjeldused arhiiviteksides :
peaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat); kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarved peas ja suled seljas; konn (Narva) Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmise muinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda. Müüdis - Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe esineb iseseisva olendina alla neelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene; Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist; iidse initsiatsiooniriituse peegeldus. Legendis - Kristluses võit paganausu üle; Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta. Kõigis (ilmselgelt) tapetakse halba tõotav lohe ja hea saab võidu. Usunditeadetes - Püha Jüri mälestuspäev andnud tavatul hulgal
legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, lehtivatest sauadest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Kaasajal on tema imetegudest tuntuim lohemao tapmine ja printsessi vabastamine, mille teemadel on uusima ajani kirjutatud raamatuid ja loodud näidendeid. Lohemadu on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks, mistõttu lohetapmine on erakordselt sügava tähendusega. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud. Püha Jüri elukäik on ajalooliselt raskesti jälgitav. Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees. Vanemad surid varakult, temastki sai isa jälgedes sõjamees keiser Diocletianuse armees. Vapra mehena leidis ta suurt lugupidamist, kui sattus kristlasena Diocletianuse kohtu ette. Ta keeldus keisri soosingust,
annaabi.ee 
