o Mütoloogia müütide kogum; teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega o Rahvaluule anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne sõnakunst, mis on tekkinud ja levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus
Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt koosnes viiest osast: 1) teema või materjali leidmine kõne jaoks (trafaretsed väljendid)
Sidelõigud- seovad ettekande loogiliseks tervikuks. Kõne lõpetamine- Kõne lõpus rõhutatakse olulisemat. Küsimustele vastamine. Kõneks valmistumine Tuleb silmas pidada- Kuulajakesksust- kuulaja huvide, vajaduste, vanuse jms arvestamine. Olukorrast lähtumist- esinemine, käitumine ja sobilik riietus. Paindlikkust- olukorraga kohanemine, ootamatustest jagusaamine, materjali kohandamine vastavalt kuulajate huvidele Isikupära- loomulik käitumine, iseendaks jäämine. Logograaf- kõnekoostaja Kõneks valmistumine algab kõne eesmärkide seadmisest ja sõnumi sõnastamisest. Materjali kogumine. Tuleks arvestada suhtluse mõjujõudu suurendavate teguritega: Elulisus- inimelu kesksed teemad Konkreetsus- selge ja täpne teave. Reaalsus- tegelikkuses olemasolev ja lähedane Põnevus- ootamatu ja intrigeeriv teave. Konfliktsus- vastandamine, võitlus jms Omasus- harjumuspärane Huumor- hea nali Kõneleja stiil Kolm põhistiili:
Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2) Platon rajas oma kooli, kuulsa Akadeemia; ta on nn filosoofilise idealismi rajaja 54
kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt "Helena ülistus", "Sofistide vastu". 75. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ei tegelenud õpetamisega, vaid oli ise poliitik ja kõnemees, samuti logograaf. Tuntud Makedoonia-vastasuse ja filipikate tõttu (ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu). Osales korraldamisel: Chaironeia lahing 338 eKr, kreeklased said makedoonlastelt lüüa. 76. Mis on filipikad? Demosthenese ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu 77. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Akadeemia 78. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge?
Kuna kõnede koostamine on töömahukas ja vastutusrikas töö, kasutatakse logograafide ehk kõnekoostajate abi. Spetsialistide poole pöörduvad eelkoige tipp- poliitikud. Kõnekoostajate töö on sõnastatada poliitiline sõnum arusaadavalt, meeldejäävalt ning mõjusalt. Avalikkus tavaliselt logograafe (kelleks võivad olla kirjanikud, ajakirjanikud, õppejõud jt) ei tunne, kuulajaskond peab kõne koostajaks ikka selle ettekandjat. Logograaf David Frum sai Valge Maja kõnekirjutusbüroolt ülesande leida õigustus Iraagi sõjale. Nii ilmus president Bushi kõnesse väljend ,,kurjuse telg", mida ta kasutas esimest korda oma traditsioonilises aastakõnes ,,Olukorrast riigis" 29. jaanuaril 2002. Eesmärkide, sõnumi ja teema sõnastamine Enne kui võtta vastu otsus kõnelda, tuleb kaaluda, kas * edastatav sõnum on kuulajale oluline, * kõnelejal on piisavalt teadmisi käsitletava teema kohta,
Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav
annaabi.ee 
