hinnang regressioonijääkide varieeruvuse konstantuse kohta (kas esineb heteroskedastiivsus või ei esine, vaata labortunni tööd otsuse tegemiseks). 7. Erikujuliste regressioonimudelite konstrueerimine Erikujulisis (logaritmitud muutujaid) saab konstrueerida põhimenüüst valides Add –> Logs of Selected Variables. Valida muudetav (aktiveerida) muutuja ja minna Add –> Logs of Selected Variables ning valitud muutuja on logaritmilisel kujul. Regressiooni teostamine logaritmiliste muutujate on analoogiline lineaarsete (algandmete) regressiooniga. 8. File -> Save data Salvestatakse vaid andmed, EI SALVESTATA läbiviidud analüüside aruandeid ega diagramme. Salvestatakse gretl formaadis laiendiga *.gdt Mudelite hindamisel saadud aruandeid on võimalik salvestada eraldi faili. Valida saab nelja erineva formaadi vahel: RTF (Rich Text Format) - sobib avamiseks tekstitöötlus- programmiga MS Word. Aruanne vormistatakse Word-i tabelina.
Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2 - ajaühikus ülekantud energia spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des B = fmax - fmin (riba laius) Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks. Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel Absoluutsed dBm detsibelle milliwati kohta (absoluutse võimsuse mõõtmine) mW saab alati teha dB (valemid paberil) 0 dBm-i on 1 mW
10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. P P K = V ; lg* K = lg V = lg 10 = 1bell P P S P P S Logaritmiliste karakteristikute konstrueerimine. Kirjutame sagedusfunktsiooni: K K K W = ; p jw w = ; W = 1 + PT 1 + jwT ( wT ) (P) ( jw) 2
See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. = P = lg P = lg 10 = 1bell K V ; lg* K V P P S P P S Logaritmiliste karakteristikute konstrueerimine. Kirjutame sagedusfunktsiooni: K K K W = ; p jw w = ; W = 1 + PT 1 + jwT ( wT ) (P) ( jw) 2
U sis väljundsignaali amplituud suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõime ndustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides [dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, K K 0,7K0 0 0,7K0 f f Joon.1
U Oomi seadus: I= R 5. Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus. Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus. 6. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)
digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab.
. K =I /I , i välj sis K=U /U , u välj sis K =P /P p välj sis. Mitmeastmelise võimendi korral K = K K ...K , üld 1 2 n kus K ...K on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. 1 n Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides[dB ] ; . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (f ja f ) millel m k 83 võimendustegur on langenud 30% (joon.9
U sis suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõimendustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. 61 Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides[dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (fm ja fk) millel võimendustegur on langenud 30% (joon.9.5) võimendusest keskmistel sagedustel (K0). Võimendatavat sagedusala
annaabi.ee 
