punktkontakttransistor töötab. See viis Shockley mõttele, millele ta pani hiljem nimeks "võileivatransistor". Mõte viis aga lõpuks ühendustransistorini, mida tutvustati pressikonverentsil 4. juulil 1951. Patendi saavutas Shockley selle leiutise eest 25. septembril 1951. Ühendustransistor jättis varsti varju punktkontakttransistori ja selle järglasest sai mitmeks aastaks võimas valitseja turul. Shockley jätkas füüsikute grupi liidrina Belli laboratooriumis. Ta oli populaarne loengupidaja ja amatöörmustkunstnik, kes oli lausa kuulus selle poolest, et võlus ükskord Ameerika Füüsikute seltsi ees peetud kõne lõpus välja kimbu roose. 1951. aastal valiti ta Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia liikmeks. Shockley oli siis 41-aastane ja valituks saamise seisukohast väga noor. Kaks aastat hiljem valiti ta vastu võtma prestiizikat Comstocki auhinda füüsikutele. Shockley pälvis avalikkuselt väga palju tähelepanu. See oli aga meelehärmiks
Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Hääle/ kõne klassikalised vead. (ainult: kõrgendatud, tõsine, suunav, propagandakõne-tüüp) Eee-tamine (pausid on täidetud häälitsustega "eee", "mmm") Parasiitsidesõnad (et-nagu-vä) Kiivriga rüütel (põmisemine, monotoonne, justkui Loengupidaja endamisi rääkimine) Sõnalõppude sööja (nn teadmiste needus mõtteid on nii palju, et ei jõua neid kõiki välja öelda, poolikud sõnad) Automaat (liiga kiire, väsitav, ilma pausideta, reeglina ühtlase neutraalse emotsiooniga) Valetaja (mitte sisu, vaid see, kuidas inimene esitleb ei ole usutav, kahtlus rääkija siiruses) Kummitus (äärmiselt vaikne, rahulik, omaette, justkui räägib ainult endale) 6
Loengu ajal on väga vastuvõetamatu, kui kasutan liigselt slängi. Seda sellepärast, et rohkem jätaksin ametlima ja viisakama mulje endast kuulajatele. Pean olema ka valmis selleks, et mu kõnele ei pöörata tähelepanu. Kõne teeb huvitavaks jõulised žestid ja vastav hääletoon. Žestide ja näoilmega kõnes väljendan ma emotsioone, et inimestele oleks minu arusaamine lihtsam ja mõistetavam. Need võivad panna rääkija kaasa elama, andes seega loengupidaja häälele elavust. Loengut pidades jutustan enda teemat rahuliku hääletooniga, ei karju ning hoian sirgelt enda keha. Lisaks rahulikkusele, tervitan enda kuulajaskonda viisakalt ja mahedal toonil ning tutvustan end lühidalt, et siis kes ma olen, kust ma tulen ja millega tegelen. Järgmisena seletan konkreetselt ja selge hääletooniga teemat, millest rääkima hakkan, žeste ma rääkimise ajal ei 2 kasuta
Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Ta ei olnud abielus ja tema isiklik elu oli sündmustevaene. Aga erak ta ei olnud. Tal oli ustav sõpradering ja ta oli ülipopulaarne loengupidaja. Talle oli omane ajastu kasvav vabaduskirg koos sügava lugupidamisega isetusest ja kohusetundest, mis oli tingitud tema kasvatusest. Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis
Teine punkt keskendu inimese motiveerimisel ühele tema konkreetsele töö- või eluvaldkonnale. Mõned inimesed püüavad teha vahet ,,üldise motiveerituse tunde" ja ,,mingi konkreetse eesmärgi täitmise suhtes motiveeritud olemise" vahel. Ära raiska aega selle sõnamänguga. Kuula mind: kui keegi on motiveeritud mingis kindlas eluvaldkonnas, hakkab ta üsna pea tundma motiveeritust kogu elu suhtes üldiselt. Kolmas punkt ole kunstnik, mitte loengupidaja. Suur osa motiveerimisest tähendab haarata kedagi kaasa mingi kujutluspildiga edust. Sa pead kasutama oma kunstimeelt, et maalida tõeliselt väljakutsuv pilt sellest, mida see inimene või meeskond võib saavutada. Ja loomulikult peab iga kunstnik tundma oma publikut kujutluspilt, mille kellegi jaoks lood, peab kaasama selle inimese isiksuse. Neljas punkt julgusta. Huvitav sõna. Anna neile julgust. Et seda teha aitab tihtipeale kiitus
tõendusmaterjalil ning kogu uurimise tõendusmaterjal peab olema teistele kättesaadav, et nad saaksid teha oma tõlgendusi. Seetõttu peavad esmased andmed olema uurimuse raporti osana kättesaadavad. Naturalistlikus uurimuses on vahel vaja uurimuse tulemusi läbi rääkida, et saavutada uurimuse usaldusväärsus. (lk 134-136) 5.2 Näited analüüsidest kunsti ja disaini alal läbi viidud formaalsete uurimuste põhjal *Triangulatsiooni kasutav analüüs: näide kolm perspektiivi loengupidaja arusaam enda õpetusstiilist, õpilaste arusaam tema õpetusstiilist ja uurija arusaamad ning tähelepanekud. * Visuaalne analüüs näide maatriksite kasutamine multimeedia dokumendis. * Mitme perspektiivi kasutamine analüüsimisel (lk 136-142) 5.3 Andmetega ,,mängimine" : analüüsimisvahendid Analüüsimise kolm põhitegevust: andmete vähendamine, andmete kuvamine ja järelduste tegemine. Analüüsimisvahendid: maatriksid, mis on ühed kõige kasulikumad visuaalsed
1944 Rootsi • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 31990) o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960) Uku Masing (1909-1985) • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909): – Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse
Jumalat kui kõrgeimat väärtust. On 3 tõe tasandit: 1)igavesed tõed Jumalas; 2)asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangemises Jumaliku tõega; 3)mõtlemise ehk väidete tõde, mis seisneb väljendite kokkulangevuses asjadega. Tõe definitsioon: tõde on üksnes vaimus haaratav õigsus. Kogu inimese mõtlemise ja tahte suunamine olemise põhjuseni. Õige usaldus olemise vastu võimaldab kohtumist tõega. PIERRE ABELARD (1079-1142): konseptualist (kaldub nomenalismi). Suurepärane väitleja, loengupidaja. Kohitsetakse vahepeal ära. Põhiline teos: "Sic et non" ("Ja ja ei") - rida Piibli ja kirikuisade vastukäivaid laused. Sõelub neid, kuid jääbki sellisele ei/ja positsioonile, tõde välja ei ütle. Satisfikatsiooniõpetus - õigeksmõistmisõpetus, juriidilise aspektiga variant (Anselmil). Jumal lasi oma pojal surra, et tekitada süümepiinu ja kaastunnet, et me aru saaks, kus oleme (Abelardi variant). "Tunne iseennast" - eetikat käsitlev
annaabi.ee 
