Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti mõned raamatud ei huvita seda inimest ja ta ei taha seda lugeda, aga kindlasti on tallegi olemas raamat, mis oleks talle meelepärane. Igale inimesele on olemas raamat, mida ta loeks nii õhinaga, et kohe ei suuda lõpetada selle lugemist. Lugedes raamatuid täiustab inimene oma sõnavara. Mida rohkem sa loed, seda rikkamaks sa saad. Sõnavara on üks suurimatest rikkustest, mida suuremat ja lopsakamat
Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asutati 1803 aastal linna serva praeguse Tiigi tänava pargi peale.Kõige selle taga oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia
" Arvan, et korrektselt peaks seda lauset kindlasti poolitama, lõpetades esimest lauset sõnaga tulemusi. Kahjuks sellist tüüpi vead tekkisid ka teises kodutöös ning refereerija ei saanud minu tööst aru. Minu kirjalikes töödes esinevad ka sõnastusvead. Esineb probleeme sõnade järjekorraga ja ka lausete tähenduse selgusega. Põhjuse ajendiks on kiirustamine ning ebakindlus, sest vahel võin ma muuta mitu korda ühte lauset ja esimest poolt ei loegi läbi. Hea näitena toon välja lause teise kodutöö kokkuvõttest: ,,Minu arvates jäi puudu selles teadusartiklis, et ei analüüsitud lääne maailma jaoks kõige ohtlikkumat terroriorganisatsiooni Al Queda." Lause mõttest on raske aru saada ja selle paremaks mõistmiseks oleks pidama kirjutama: Minu aravates oleks pidanud analüüsima selles artiklis lääne maailma jaoks kõige ohtikumat terroriorganisatsiooni Al Queda. Sedagi märkas
Usun jagatud infot. Jagan ise tihti edasi Alati loen postitused enne läbi, enne kui pean infot tõeseks Ei loegi postitusi, jälgin ainult jagatud pilte 90% Joonis 5. Joonis 5. näitab, kui usalduslikuks pidasid vastajad sotsiaalvõrgustikus jagatud infot. Vastustest selgub, et inimesed on pigem umbusalduslikud. Pigem kontrollitakse enne infot, kui jagatakse seda edasi teistele tuttavatele/sõpradele. Kuid leidub ka neid Facebooki kasutajaid, kes on väga
ridagi ei suuda enam keskenduda, sest kell mu vasakul randmel hakkab rändama ründama sedasama hüplikku ebastabiilset (ikka veel) moodsalt džässilikku rütmi, mida viimasel ajal tunnen oma südames. Luuletuste pealkirjad on justkui luuletuste esimesed read ning igast luuletusest areneb välja järgmine luuletus ning kogu luulekogu moodustab ühe terviku. Kuna Rooste kirjutab oma luuletusi vabavärsis, kasutab kõnekeelt ning kindel rütm puudub, siis jätab see mulje, et kohati ei loegi luuletust, vaid jutustust või laulu. Kuigi Rooste ise viisi ei pea, on ta siiski oma luulele ise viisid mõelnud ning ka lauldes esitanud. Mõne luuletuse puhul on autor isegi ette kujutanud, kuidas mõni laulja seda laulaks ning ka luuletuse pealkirja alla kirjutanud, kelle esituses ta seda kõige enam ette kujutab. Rooste kirjutab tihti oma luuletustes paljusid sõnu lihtsalt kokku (nt maailmamõttemenüü,
Mõned mängud õpetavad inimestele valesi eluväärtusi, autasustades näiteks mõne inimese tapmist või kellegi vara hävitamist . Kõik see mõjutab mingilmääral kindlasti mänguri mõtteviisi ja elulaadi. (Raise smart kid 2011) Teise arvamuse pooldajad on seevastu hoopis teisel arvamusel – arvutimängud arendavad võõrkeeleoskust, loogilist mõtlemist, reaktsioonikiirust ja koostöö oskust. Paljudes mängudes ei loegi niiväga palju oskus, kui pigem loogiline ja kiire mõtlemine. Mängudes õpitakse probleeme lahendama ja arendatakse loogikat, seda tänapäeval juba varakult. Näiteks kui laps mängib tuntud 12 telefonimängu Angri Birds, siis peab ta endale selgeks tegema mismoodi on võimalik antud tase ära teha - kuhu, millise kaarega ja kui kiirelt tuleb lind lasta, et sigade baas hävitada. Mängud
Vahepeal oli lahti l'äinud KreekaTürgi sõda. Byron läks kreeklastele appi, ja kuna ta oli lord siis teda austati. Lahingusse ei läinud, sest tal oli malaaria. Ta suri enne kui lahingusse jõudis. Shelleyt tabas hiljem vaesus. Hiljem pöördus ta katoliku usku. ,,Kuninganna Mab". Shelley publitseerib järjest oma värssteoseid. Ta kuulub pikkade värssteoste autorite hulka nagu ka Byron. Tema teosed on nii keerulised et neid ühe istumisega läbi ei loegi. Kui Keats suri, kirjutas Shelley talle mälestusluuletuse nimega ,,Adonais". Sarnaneb oma abstraktsuse poolest ka Hölderliniga. Byroni teosed on narratiivsed. Ei tasu panna kusagil teosest leitud mõtteid oma teoseid, sest see jätab sinust mulje kui algajast!! Keats kuulub mõnevõrra teise seltskonda. Oma eluõhtul läks ta Itaaliasse, kirjutas luuletuse ja suri sealt. Shelley surnukeha juurest leiti ka kogumik Keats'i luuletusi. Nad austasid üksteist.
annaabi.ee 
