mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel Ladinakeelne nimetus: Lemna minor. Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile. Lehed ja varred moodustavad ühe plaadikese. Puuduvad maapinda kinnitunud juured. Ujuvad vees. Elavad mitmeid aastaid. Talveks vajuvad veekogu põhja.
piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku. Soomaa rahvuspargis on mitmed matkarajad, nagu Riisa õpperada, Ingatsi matkarada ja Keskuse koprarada. Ingatsi matkarada Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km Kestvus: 1,5 tundi Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8- meetrisest vaatetornist imetleda Kuresoole avanevat vaadet. Edasi juhib laudtee laugastikku, kus on võimalik jalga puhata ja laukas üks kosutav suplus teha. Tagasiteel saab valida, kas käia juba läbitud laudteed mööda või keerata laudteelt
See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Neid õppisid inimesed juba ammu kasutama, peale selle leidsid nad sanglepa ka naha parkimiseks sobiva olevat. Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina, temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Sanglepp pole sageli kohatav linnapuu. Tavaliselt kasvab ta vesistes lodumetsades ja mererannikul. Linna laienedes on Tallinna piiridesse sattunud ka mõned väikesed lodumetsa laigud, näiteks kaubanduskeskus "Magistral" juures, kus sanglepp end hästi tunneb. Haljasaladel ja parkides näeb seda puud meie pealinnas harva. Hall lepp Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna
jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu. 13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused? Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed. 13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus? Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul
Põisikud munajad, rohekaskollased, lühikese viltuse nokaga. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. Kasutamine: loomasöödana tuleb arvesse karjatatavates metsades ja puisniitudel. PIKK TARN Carex elongata; elongata (lad.k.) pikenenud; nimega iseloomustatakse taime suhteliselt kõrget (kuni 70 cm) kasvu. Lõikheinaline. Mitmeaastane. Kasvukoht: niisked kuuse-segametsad, kuuse-lodumetsad, lodud, lodumetsa raiesmikud ja sihid. Pikk tarn on heleroheline, 30-70 cm kõrge, lühikese risoomiga hõremurusalt kasvav taim. Varred peened, kolmekandilised, püstised, viljunud taimel veidi longus, ülemises osas karedad. Lehed 2-4 mm laiad, lamedad, pehmed, umbes varte pikkused. Õisik 2-8 cm pikk, 5-8 pähikuga; pähikud 0,5-1 cm pikad, ülemised ligistikku, alumised üksteisest eemal. Õisikul ja pähikutel puuduvad alumised kandelehed
jaotatakse soometsad kolmeks tüübirühmaks (madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad). Madalsoometsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja orulammidel, harvemini survelise põhjaveega aladel. Iseloomulik on pidev kõrge veeseis. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ning üsna toiterikas. Madalsoometsi on Eestis kõikjal, suurim on nende pindala Kesk- ja Loode-Eestis. Madalsoometsadel eristatakse kaks kasvukohatüüpi (madalsoo- ja lodumetsa). Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt mitut liiki tarnad, sookastik, harilik soosõnajalg ja konnaosi. Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp, kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart
annaabi.ee 
