on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY Elas 17-18 sajand, oli Iiri filosoof ning järjekindel empirist. Ta üks põhiteoseid on ,, Essee nägemise uuest teooriast. Ta lähtub Lockei filosoofiast, kuid ei nõustu Lockei arusaamaga materiaalsest maailmast ja sellega, et mateerika moodustab iseseisva omaette substantsi. Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine
- Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine Kaks õigluse printsiipi - Kõigil õigus samasugusele vabaduste süsteemile nagu igal teisel - Tolereeritud ebavõrdsus a võrdse kohtlemise printsiip Self-ownership Lockei omandi kontseptsioon Tänapäeval: - Enda füüsiline ja vaimne korraldatus - Oma asjade korraldus: oma tööga seotud, muud asjad Õigused ja hüved - John Finnis, Natural Law and Natural Rights – seos loomuõigusega kuid teine tõlgendus – sisemised hüved ja mõistlik käitumine - Inimese õitsengu olulised elemendid - Õigus seotud õiglusega o Mõistlik on teiste ja ka kogukonnaga arvestada o Siit ka kohustus arvestada
John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. David Hume'i skeptitsism David Hume oli Soti filosoof, ajaloolane ja esseist. Ka peetakse teda kõige olulisemaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks ja viimaseks kolmest suurest briti empiirikust
aastal esimene köide . Uue väljaande vastu astus katolik kirik ja ametivõimud ning selle esimesed 2 köidet määrata hävitamisele. Kuigi entsüklopeedia oli ära keelatud jätkas Diderot selle välja andmist illegaalselt. Voltaire kelle pärisnimi on François Marie Arouet oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Lockei ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Poliitilise ideoloogia väljakujunemisel lähtus Voltaire loodusõiguse teooriast , kus inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Voltaire arvates oleks õiglane ühiskond, mille aluseks oleks vabadus. Ta rõhutas isikuvabadust , mille all ta mõtles trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest, mis on ette antud. Tema ideaal oli
Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaseltThe correct answer is: On uskumus teatud käitumisviis Empirismi seisukoht on, etThe correct answer is: Kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kellegi kogemusest Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohaltThe correct answer is: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine John Lockei arvates ( "Essee inimmõistusest" II raamat, I ptk) pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed:The correct answer is: kollase, külma ja magusa ideed William James'i arvatesThe correct answer is: Valdav enamus mõttevaldkondi on sellised, kus ei saagi midagi tõestada või ümber lükata Sündides on Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) inimese
John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad. Locke ei pane rõhku kogemusele moitte ainult teadmiste psühholoogilise allikana, vaid ka teadmiste proovikivina. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata
annaabi.ee 
