Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia
suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada.
Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Ka Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Riia linnust (od locum Rige) Liivimaal, lahing küll võideti, kuid Bertold sai lahingus surma. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema. Neile jäi endiselt vaid Üksküla. 1199. aastal nimetati aga uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra
muinasusund võis olla mõjutatud Skandinaavia mütoloogiast. 9. Keskaeg Liivimaa ristisõja algus ja Vene 1198.a Liivimaa esimene piiskop, misjonär Meinhard suri 1196. aastal ning tema ametijärglaseks pühitseti tsistertslaste ordu Loccumi kloostri abt Berthold, kes aga langes juba 1198. aasta suvel lahingus liivlaste vastu. Kuigi Berthold tapeti, võitsid lahingu tema poolt maale kutsutud ristisõdijad, kes sundisid liivlased tunnustama Üksküla ja Holmi linnuste võimu ning maksma nende ülalpidamiseks hinnust. 1199. aastal nimetati Liivimaa kolmandaks piiskopiks Bremeni toomhärra Albert, kes rajas piiskopkonna uueks keskuseks Riia linna ning asus maale saabuvate ristisõdijate teol aktiivsemalt
Teda mõjutas seejuures nii tolleaegne piibliuurimine kui ka ajalooteadus. Et lähendada pühakirja sündmustikku kaasaegsele publikule ja rõhutada luterluse tähendust, kujutas ta sageli neid sündmusi reformatsiooniaegsel Saksamaal, s.o XVI sajandil toimuvana. Ta jäädvustas maalidel ka omaaegseid inimesi (sh oma ema Maarjana). Peale altarimaalide ("Kristus ristil", 1866, Tallinna Toomkirikus; "Kristus ristil", 1884, Narva Aleksandri kirikus, hävinud jt) teostas ta suuri freskotsükleid Loccumi protestantlikus kloostris Hannoveri lähedal (1886- 92), Düsseldorfi Rahukirikus (1899-1906, peaaegu täiesti hävinud) ning üksikuid seinamaale Düsseldorfi Põhjakalmistu kabelis (1910-11) ja Molheimi Peetri kirikus (1912-13). Tööde vorm on põhiliselt realistlik, tuntavad on Vana-Madalmaade maalist saadud mõjutused. E. von Gebhardt võttis eeskuju 17. sajandi Hollandi maalikunstist, rõhutas nii süzees, värvis kui ka kompositsioonis
liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid aktiivselt tegutsema preestrid, kuid varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist
Enne kerjusordude (dominiiklaste ja frantsisklaste) loomist polnud Katoliku kirikus ka tööjõudu misjonitööks. Meinhardi rajatud piiskopivõim põrkus varem või hiljem kokku liivlaste juhtide vastupanuga. Meinhardi konfliktid liivlastega olid tõsised, rahulolematus arenes konfliktiks ja piiskop lasi hankida paavsti toetuse ristisõdijate värbamiseks, et liivlasi jõuga kuulekusele sundida. Meinhard suri 1196. aastal. Liivlaste uueks piiskopiks pühitseti Saksimaa Loccumi tsistertslaste kloostri abt Berthold, kes samuti pärines Bremeni peapiiskopkonna ministeriaalide seast. Üksküla kirikul olid juba olemas omad põllud, tööloomad, eluhooned ja kodakondsed. Piiskop oli liivlaste ja saksa kaupmeeste kõrval osanik (sai raha) Holmi ja Üksküla linnustes. Henriku kroonika sõnul ütlesid liivlased Bertholdi kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast.
Nendega tuli kaasa augustiinlaste ordu munk MEINHARD, kes alustas 1180.aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikskile) piiskopiks. Üksküla oli Meinhardi algatusel Väina äärde rajatud esimene kivilinnus, mis pidi kaitsma usku vahetuanud liivlasi leeduslate rüüsteretkede eest. Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT, pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne
Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja. Theoderich pääses liivimaalt minema ja jõudis välja Rooma ,kus esitas paavstile kirjeldusi ,kuidas liivlased mässavad oma ülemate ja usu vastu .1966 kutsus paavst relvile inimesi ,et sundida vastristitud tagasi kiriku radadele. 1966 Meinhard suri,oli vaja tarvis leida asendaja üksküla piiskopi kohale leiti munk Berthold Loccumi kloostrist, on oletatud et ta oli juba varem ka Liivimaal käinud.Vastutahtmist võttis Bremeni peapiiskopilt määramise vastu ja saabus Ükskülla. Sattus kohe konflikti üksküla Liivlastega,kuidas liivlased tulid kokku ja arutasid koos mida uue piiskopiga teha.Pühkis liivimaa tolmu ja lasi jalga. Lasi paavst koostada pulla,kus kutsus teistkordselt üles ristlasi pühasse ristisõtta liivimaa paganate vastu. Lubati selle eest andestada kõik patud. Ristisõdijate kuldaeg (3 ristisõda R