Argipäev vajab muinasjutte Igal inimesel on mingid kohustused ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tuleb. Õppimine, tööl käimine ja laste kasvatamine on vaid mõned näited neist paljudest. Jahe kevadhommik. Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kao...
Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juh...
.....................................................................................17 3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e SISSEJUHATUS Küüntel võib esineda erinevaid arenguhäireid, mis muudavad küünte vormi. Mitmed väilised tegurid mõjutavad nende kasvu ja seisundit, aga ka mitmesugused haigused väljenduvad küünedeformatsioonidena. Referaadi eesmärgiks ongi vaadelda ja kirjeldad erinevaid küünte muutusi, kuna nii küünetehnik kui ka küünehooldusi teostav kosmeetik peaks suutma kindlaks teha küünte seisukorra või muutused küüne välimuses ja vajadusel suunama kliendi oskuslikult nahaarsti vastuvõtule. 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti)
Hoiakute kujunemine ja muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001)
Võrdlus: Holden ja mina Holdenit võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, ta on mässumeelne ning tema kanda on palju valulisi probleeme. Ka mina, lugedes raamatut, tundsin, et võin temaga samastuda. Iseloomujooni, mis on meil sarnased, on mitmeid, kuid mõned neist väljenduvad meis erinevalt. Peamine joon, mille ma ära tundsin, on tasakaalutus. Meie tujud muutuvad kiiresti ning ärritume. Vihastumine on kerge tekkima, kuid see ei kesta kaua ning see pole isiklik. Võib öelda, et olen uute inimestega samuti kinnine ning avan ennast aeglasemalt kui kilpkonn liigub ühe tunni jooksul, kuid võrreldes minuga, eelistab Holden kinniseks jäädagi. Holden ei usalda inimesi, mistõttu tal puuduvad südamelähedased sõbrad. Ka
3 matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning