kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. 7. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja
karusselliga s�itmas, tunnebki ta, et see kibestumus tema seest lahtub. Holden ise leidis v�ga v�hestes inimestes armastust, aga kui ta leidis, siis armastas ta neid ka tingimusteta vastu. Ka pidas ta iseloomu inimestel v�ga oluliseks. Mulle j�i mulje, et talle meeldisid nooremad ja vanemad inimesed, aga talle et meeldinud endavanused teismelised. Holden k�itus natuke veidralt. Ta aktsepteeris vaid ennast ehk kui keegi teine talle midagi soovitas v�i n�u andis, v�ljendas ta v�ga selgelt, et talle see ei meeldinud. Holden oli ka v�ga m�ssaja t��pi. Ta polnud maailmaga rahul nagu enamus teismelised, aga teisel moel. Ta arvas, et maailm piirab tema tulevikku ega lase tal elada nii, nagu tema tahaks. Mis mulle muljet avaldas oli see, et Holdenile ei olnud oluline nii�elda ''tase'' seltskonnas ega populaarsus, ta elas vaikselt oma elu ning j�rgis oma v��rtushinnanguid. Ma sain Holdeni ''elukutse'' valikust aru nii, et ta tahab kaitsta neid lapsi
Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”. “Joon” väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmide dekoratiivsele väärtusele. Selle kõige väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Pea kõikides stiilinäidetes on näha rõhuasetust taimemotiividele, kuigi tihti on need niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt
NARVA EESTI GÜMNAASIUM SAALOMONI ÜLEMLAUL Referaat Kelly Jessina, 10.klass 2012 ,,Kogu maailm pole väärt seda päeva, mil see ülev Laul Iisraelile anti." Nii väljendas oma hindamist Saalomoni ülemlaulu vastu juudi rabi Akiba, kes elas meie ajaarvamise 1. sajandil. Selle Piibli raamatu pealkiri on ümbersõnastus laulu avasõnadest: "Saalomoni ilusaim laul." Kui tõlkida heebreakeelset pealkirja sõna-sõnalt, siis on see "Laulude laul". Selline konstruktsioon viitab laulu ülimuslikkusele, nagu ka väljend "taevaste taevas" osutab kõrgeimale taevale See sügavamõtteline idülliline poeem on täis kõige värvikamaid ilukirjeldusi.
seast esile. Nii Tintoretto kui ka Leonardo maalidel on tegelaste näod nagu omaette portreed. 8. Mida tead El Greco elukäigust? Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias aastatel 1560-1576, pärast seda elas Toledos Hispaanias, mistõttu teda tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Siiski on tema loomingu lähtekoht Veneetsia manerismis, mille Hispaania müstikasse kalduv usuelu aitas anda sügavama sisu. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11
.............. 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
Lavastusse kuulusid Arvo Pärdi mitmed tuntud teosed. Üheks nendest oli „Aadama itk“. See on aastal 2009 Arvo Pärdi poolt valminud muusikateos vokaalansamblile, segakoorile ja keelpilliorkestrile. Selle kestus on 24 minutit. Teose tekstiosa autor on püha Silvanus ja seda kantakse ette kirikuslaavi keeles. Teose meloodia tundus kui väljendavat leina, kahetsust ja kaotusvalu. Seal vastandusid jõuline ja lüüriline liikumine ning välisilme oli üsna rikkalik. Teos väljendas Aadama monoloogi. Teine tuntuim teos oli „Miserere“. See on aastal 1989 Arvo Pärdi poolt loodud teos koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele. Selle pikkus on 35 minutit. Teos on üles seatud kahel liturgilisel hümnil Misererel ja Dies irael. Teos algab korduvate armupalvetega, mida seovad sügavad pausid ja trummimäng. Iga trummimänguga algab uus salm, kui koor laulab kõige hirmutavamaid sõnu kristlikust liturgiast.
enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke? Abivalmis? Kuri?- too näiteid tema elust. Hurmav-naised jumaldasid teda. Lahke-sõbrunes paavstiga aastal 1861. Abivalmis-koolitas välja uue pianistide koolkonna. Oli ebakindla kõnnakuga. Lähedases seltskonnas hajameelselt rahutu, kuid laval aga kuninglik. Ta arendas oma mõtteid kirglikult, väljendas arvamust kindlalt, kuid rääkis kiiresti ja katkendlikult. Oli hea inimene, lahke, abivalmis, südamlik. Näiteks käitus väga hästi oma õpilastega ja isegi nendega kellega tema vaated ei ühtinud. 7. Liszt, klaver ja kontserdid(Kontserdreisid) 1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 8. Liszt ja Genf Aastal 1835 asus Liszt elama Šveitsi
13. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Usuti, et ikoonid 14. Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Kristust, jumalaema või pühakuid. Enamasti Kristuse ema Maarjat lapsega. 15. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Seda nimetatakse ikonostaasiks. 16. Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema nimetati? täielik teotamine ja suur patt. Pildieitajad-Ikonoklastid 17. Otsi ja lisa tööle ikooni näide Vladimiri Jumalaema ikoon (11.sajandi lõpp või 12. sajandi algus)
Kombineeritud oli koolituse esimene päev grupitöö ja miniloengutega, käsitleti professionaalset arengut, õpetaja tööd ja õppimist, holistilist õppimist ja isiksuse arengu teooriat ja palju muud. Teise päeva alguses tehti videoharjutust. Esialgu kulges koolitus ootuspäraselt, kuid teisel päeval kõik muutus. Üks osalejatest niheles, lahkus aeg-ajalt ruumist ja sahistas oma materjalidega samal ajal kui teised vaatasid videomaterjali. Hiljem väljendas üks kõrge tööstaaziga õpetaja oma arvamust, millest võis järeldada, et tema jaoks polnud see koolitus üldse mitte kasulik, sest tema ootused olid hoopis seotus sellega, kuidas oma õpilased viia riigieksamit tegema nii, et hiljem koolidirektoril poleks tema tehtud töö kohta midagi etteheita. Arvestades selle õpetaja käitumist ja suhtumist võib öelda, et kõik mis ta ütles, seda ta ka mõtles ja tundis, kuid sellel viisil oma emotsioone väljendada ei ole väga
Need on säilinud Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Ja nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängisid siin türklased? Sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15. Sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, pidades seda patuks. Seetõttu nad mõned juhul isegi hävitasid Bütsantsi kunstipära. Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid nimetati? Usulise sisuga piltide pooldajad pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks ja tihti kaasnes sellega usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Pildieitajad lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Nende arvates olid Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, järelikult nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil on sel juhul nende pühaduse teotamine.
k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid. Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17. sajandi nat��rmort kannab endas s�mboleid ja neist l�htuvat s�numit. Van Hulsdoncki t��de ikonograafia ei p�rine elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse n�ritud augud viitavad riknemisele ja seel�bi kogu kaduvusele. Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi meie �mber � katkine Berkemeyeri pokaal siinsel nat��rmordil, mis on maalitud umbes 1615. aastal, r��gib elu purunemisest ning leib ja vein viitavad armulauale. Samal ajal k�nelevad p�rnikas ja k�rbes surelikkusest kogu maise k�lluse nautimise k�rval, mida kannab endas van Hulsdoncki kaetud laud ahvatleva juustukera, mahlase heeringa ja isu�ratava singiga. ******* Hollandi maalikunstnikku Jan Abrahamsz van Beerstratenit peetakse Flaami
annaabi.ee 
