oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tasandis tegelesid Meeskohtud Maakohtud Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi riigivõim ja Balti aadel 1629.a määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada 1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veernadi rahvastikust 17.sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased 1697 rahvaarv oli jälle tõusnud üle 350 000 1695-1697
19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535 Liivi sõda – 22.jaanuar 1558-1583 20. Millega said Tuntuks? I.Schenkenberg - Hertsog Magnus – Taani kuninga vend, kelle anti Saara-Lääne alad W.V.Plettenberg – Liivi ordumeister B.Notke - kunstnik J.Koell – jutustaja, kes tõlkis eesti keelde luteliku katekismuse B.Russow – kirjutas Livimaa kroonika S.Wanradt - teostas luteliku kateismuse M.Sittow - eesti kuulsaim maalikunstnik B.Hoeneke – kroonik. Õigustas ordu käitumist läbirääkimistel Paides.
pea kogu riigi eelarve sõjapidamiseks täna nii ei saa teha, sest riigi funktsioonid, mis vajavad rahastamist on märkimisväärselt laienenud inimeste heaolu riiki ei huvitanud, see oli inimeste endi asi sõjapidamine ja riigi kaitsmine praktiliselt riigi ainus ülesanne kuhu ehitada kaitserajatisi? valdusi sisuliselt kolmes kohas: põline(soomerootsi), livimaa-eestimaa ja saksamaa rootsiga selline küsimus, et kuigi kaitserajatisi tuleks rajada liivimaale ja eestimaale, sest venemaa suur oht, aga reputatsiooni mõttes leitakse et tuleks valdusi kaitsta saksamaal toovad rootsi mandrieuroopa suurde poliitikasse sisse eestiski kindlustatakse teatud kohti, aga need tööd hakkavad liiga hilja, pole piisavalt raha ja need ei saa valmis
3) Talinn oli jaganud kaheks eraldi linnaks - All-Linnaks ja Toompeaks. #Linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. Livimaal oli peamine linnuste ehitaja Saksa ordu, kel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti, kokku moodustasid need ühtse kaitsesüsteemi. Eesti alal püstitati keskaja jooksul 17 ordulinnust. Ka Livimaa olid kaetud tiheda kindlustatud tugipunktide võrguga, Eesti alal oli umbes tosin piiskopilinnust. Lisaks suurtele maaisandatele püstitasid endale linnuseid ka vasallid. Keskaeg 4) Linnavalitses Tallinna raad-linna, koopteerimise teel täiendatav võimuorgan, koosnes rikkamatest kaupmeestest Bürgermeistritest, kes olid rae juhastuse liikmed ning sündekust, kes oli rae koosseisu kuuleiv, jurist ja seduste tundja.
struktuurile. · Eesti on Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir. · Mälestus sellest, et iseseisvust ei antud käest võitluseta, aitas eestlastel jääda iseendiks. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos alates 1227 aastast, mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks- väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. Livimaa- Saksa võimuala; nii nimetasid sakslased enda poolt valuutatud Läti ja Eesti alasid: algul liivlaste asula, seejärel ladgalite ja eestlaste asulad. Eestimaa- Taani võimuala; Taani valdusesse läinud Põhja- Eesti, kuni 1346a, mil Taani kuningas müüs oma maa valduse Saksa ordule. Liivi ordu- roomakatoliku vaimulik rüütliordu Vana-Liivimaal. Tekkis 1237. a Mõõgavendade ordu riismete ühinemisel Liivi orduga pärast Mõõgavendade ordu lüüasaamist leedulaste käest Saule lahingus
ja lätist. 1696-1697- oli seni ajaloo kõige suurim nälja häda. Hiline kevad ja laus vihmane suvi tõi kaasa täieliku ikalduse. Järgnes pikk ja külm talv ning haiguste epiteemiad. Sammas vedasid rootsi võimud eestist vilja välja. Kohalikud mõisnikud tavaliselt ei abistanud lihtrahvast. Valitsemis korraldus. Uus haldus korraldus- oli eestimaa kubermand ja teine oli liivimaa kubermang. Harju lääne viru ja järvamaa. Livimaa kubermang, lõuna eesti põja läti ja saaremaa. Kõrgemad valitsus ametnikud olid kuninga määratud kindral kubernerid tlnas ja riias. Koha peal teostasid võimu ka eestimaa liivimaa saaremaa rüütelkonnad mis koondasid aadlike. Tähtsaimaid asju otsustasid nad maa päevadel. Ligi 3 aasta tagant oli maapäev. Muul ajal otsustasid rüütelkonna asju maanõunike koleegiumid. Landrat- sinna kuulus 12/12/6 amet oli eluaegne. Igapäevaseid probleeme lahendas maa marshal/ rüütelkonna pealik
maanõukogus neil . Rida kuulsaid rootsi aadlikke. Riias kohapeal aastaringselt 2 maanõunikku. II tähtis intitutsioon kus liivimaalased tööd said oli liivimaa konstitutoorium. See oli tihti aga vaid valimulikest koosnev. Maamarssal oli samuti oluline koht. Valiti ametisse 3 aastaks. Liivimaa rüütelkonnaga see lugu, et see rootsi võimude poolt tegelikult 1694 a sisuliselt saadetakse laiali. Ka Liivimaal tegeletakse õiguste modifitseerimisega. David Hierhen pani kirja Livimaa rüütli- ja maaõigused. uuesti kerkib õiguste modifitseerimise küsimus üles 1640ndate algul , initsiatiiv on mitte ainult rüütelkonnal, vaid ka võimudel. Siin Liivimaa õigused võtab kokku mees, kes on paljuski riigivõimuga seotud/teenistuseks. Selleks nimeks on Engelbrecht von Mengler. 5 köiteline liivimaa seadustekogu oli nüüd olemas. Kui Eestimaal olid õigusaktid väga hästi säilinud ja enamus neist õigusaktidest on tänagi alles Kogu tuli kokku aga
annaabi.ee 
