Segametsad, okasmetsad Aktiivne põllumajandus Nt: kesk ja ida euroopa Boreaalsete metsade kliima Pika külm talv, lühike jahe suvi Aurumine väike, liigniiskus Euraasias taiga Igikelts Öökülmad Puidutööstus,paber Nt: Kanada ja Island Tundrakliima Lühike külm suvi, pikk talv( juulikuu kekm +10 kraadi) Aurumine väga väike Lumikate õhuke Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasi Sammal, samblikud, kidurad puud Nt: Gröönimaa rannik, Antarktika ps Liustikukliima Mandrijää Merejää Õhutemp väga madal( suvel mitte üle 0 kraadi) LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad
Kuiv kesklaiuste kliima ( parasvöötme kuiv kliima) sademeid vähe, väga soe kuiv suvi, viljakad mullad( stepp, preeria) Mereline läänerannikukliima sademeid palju, talved pehmed Niiske kontonentaalne kliima muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem, eesti kliima, Boreaalsete metsade kliima pikk külm talv, lühike jahe suvi, temp. Ampl. Suur, esineb igikelts, Tundra lühike külm suvi, pikk talv, sademeid vähe Liustikukliima õhutemp madal, Maasääred setted kuhjunud poolsaarte otsa. Nt purekkani neem Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhest Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Õhumasside Liikumine on läänest itta, suurenenud on tsüklonite osakaal . Mõjutab NAO indeks, kui positiivne, siis on pehme ja vihmane talv, negatiivne NAO indeks toob külma ja karmi talve.
elemendid- laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (põhja- ja lõunalaiused). Liustike tüübid, nende setted - Mägiliustikud ja mandriliustikud. Laugel n Liustikukliima kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemp väga madal, ka suvel mitte üle 0'C. Lõhed rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud. Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine
- suur aastane temp. amplituut, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem - laialehelised metsad Boreaalsete metsade kliima - kujundab cP ja cA tsüklonid - mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituut väga suur - maastiku on kujundanud mandrijäätumised - okasmetsad suured metsa-alad soostumine Tundrakliima - kujundab cP mP cA tsüklonid - lühike külm suvi pikk talv - mullastik vaene vähe huumust Liustikukliima - kujundavad cA või cAA mandrijää merejää - temp. madal ka suvel mitte üle 0C Laamtektoonika Alfred Wegner 1915- mandrite liikumise teooria Laamade liikumine erisuunas-vulkaanide purse maavärinad eralduvatd- ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad põrkuvad- süvikud paks maakorr kust magma läbi ei pääse(kurdmäed)vulkaanid maavärinad vulkaanid paiknevad enamjaolt tuleringil vulkanism maavärinad geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad
piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid(teravili), metsatööstus, paber, tselluloos ja jahindus Tundrakliima: 60-75NS lühike külm suvi, pikk ja külm talv, lumikate kestab kaua, vegatatsiooniperiood vaid paar kuud, igikelts. Keskkond: mullastik vaene, niiske, vähe huumust, palju turbarabasi, taimkate koordunud maapinna lähedale, elustik kohastunud külma ja tuulise kliimaga, inimasustus hõre, kalandus Liustikukliima: 60-95NS õhutemperatuur on väga madal, ka suvel mitte üle 0C, polaaröö ja päev, jääväljad, elustik peaaegu puudub -.rohkem rannikul,seotud merega Kõrgmäestikus jahe ja niiske ning väga muutlik ilm. 44. Maa ehitus Ülesehitus: Maakoor ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär- poolvedel kiht) alumine vahevöö tuum(vedel ja tahke tuum) 45. Maakoor ja selle ehitus Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb
väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas
Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke o tundra keskkond: igikelts. Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasid. Taimkate koordunud maapinna lähedale – sammal, samblik, kõrrelised, tarnad, metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C o nt: Antarktika, Gröönimaa siseosa Kõrgmäestikus jahe ja niiske, ilm väga muutlik RELJEEF JA PINNAVORMID reljeef e. pinnamood – vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnavorm e. reljeefivorm – mistahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo
annaabi.ee 
