Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary.
MOUNT RAINIER referaat koostas: Mount Rainieri vulkaan asub Ameerika Ühendriikide loodeosas, Washingtoni osariigis, Pierce'i maakonnas, 87 kilomeetrit kaugus Seattle'i linnast. See on Kaskaadi mäeaheliku kõrgeim tipp (4392 m). Mägi ja seda ümbritsev ala on Mount Rainieri Rahvuspargi kaitse all. Kahekümne kuue liustikuga on Mount Rainier kõige liustikulisem tipp kogu mandri-USA's (v.a. Alaska). Liustike ja lume all on 91 km². Selles piirkonnas asub ka palju teisi tuntuid vulkaane, näiteks St. Helens. Mount Rainieri oli esmalt tuntud põlisameeriklastele kui Talol, Tahoma või Tacoma, mis tähendas kohalike indiaanihõimude keeles "vete ema". Esimese eurooplasena nägi seda mäge 1792. aastal kapten George
Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat. Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e. firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3
Amundsen Kuninganna Maud`i maaks Norra kuninganna järgi. Mäe jalamile löödi üles laager ja arutati, kuidas läbida ülejäänud 340 km. Otsustati 30 päeva varudega ja 42 koeraga mäkke ronida. Tipus aga tappa 24 üleliigset koera. 4 päevaga jõuti 10 000 jala kõrgusele. Kaks päeva oodati lumetormi tõttu. Järgmised 10 päeva liikusid viis meest 18 koeraga udus 35 miili tunnis kiirusega. Siis olid nad vastamisi suurima takistuse "Saatana Balliruumi" nimelise liustikuga. 8. detsembriks, möödudes kaugeimast punktist lõunas (88E;23S), kuhu inimene seni oli jõudnud, olid nad poolusest 95 miili kaugusel. Reedel, 14. detsembril, kell kolm jõutigi oma sihtmärgile. Pidulikult asetati Geograafilisele lõunapoolusele Norra lipp. Pärast pidutsemist tehti vaatlusi. Bjaaland jagas meestele poolusele toodud sigarid. Laager nimetati Polheimiks ja jäeti kiri Scottile. Valmistuti lahkumiseks.
Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine. 11. Kuidas tekivad maasääred? Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel? 12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid. skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena. 13. Miks on liustikud meile tähtsad? Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad. 14. Millistes tingimustes tekivad liustikud? Madala aasta keskmise õhutemperatuuri ja rohkete sademetega. 15
Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb: 1. Punktreostusallikatest 2.hajureostusest, millest koguneb veekogu reostuskoormus.SUUR PROBLEEM->!eutrofeerumine(liiga palju toitaineid)+ toksilised ained tööstusest: vee saasteluba, vee erikasutusluba . Tarbevee uued tehnoloogiad: 1.merevee kasutamine 2.jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus.- kvaliteet hea, uus tehnika, aga kallis väga, euroopaga võrreldes eriti. (tehnikal välismaised omanikud). Vee säästmine: 1.Vee kokkuhoid ja korduvasutamine 2.Abinõud vee reostuse vähendamiseks 3.Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. 4.Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist.
tonn nisu väärtuses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14 000 dollari võrra Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine (3/4) magevee varudest seotud liustikuga) EUTROFEERUMINE eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. inimtegevus
annaabi.ee 
