* Elas vähem inimesi. *Suurem. * Keegi ei pidanud sellest * Viljandis sa ei tea kõiki, linnast lugu. kuid Kukulinnas teadsid kõik kõiki. ¤ Uus info * Tegevus toimub Peipsi ääres. * Halva mainega linn Kukulinn. * Kukulinna lähedal ka rikaste küla Kuuse küla. * Kukulinnas elatakse hüttides. * Liulaskmise eest talvel peab loa eest koolis nii mitu pekki ja nii mitu silku andma. * Kuuse küla perenaine ja peremees tahavad Villut endale. * Villu ema sureb. * Villu saab kuuse küla peremehe ja perenaise kasulapseks * Villu saab Kuuse talu karjapoisiks. * Villu on nüüd näinud Peipsit ja siis tahtis ta näha suuri laevu ja linnu. * Villu kutsutakse mõisa kohtusse mõisa jänese küttimise eest ja ta saab ka karistuse. Kuid
Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked. Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on konte hoitud paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele. Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate
vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal (). Mida üldiselt tehakse ? Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked. Ka tänapäeval on Eestis liulaskmine väga populaarne. Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Naiste tööd ketramine ja kudumine olid keelatud. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Naiste jaoks oli vastlapäev tähtpäev, mis lubas just naistel tööd tegemata jätta, mäest liugu
Sinust on jäänud ainult luud ja suled!" "Köömes, memm, traani pole mul tarviski! Tahaksin kangesti teada, mida ma suudan õhus teha ja mida ei suuda - muud ma ei igatsegi. Lendan endale asjad klaariks." "Kuula nüüd, Jonathan!" lausus üpris leebelt ta isa. "Talv pole kaugel, paate jääb vahemaks, kalad kolivad sügavamale. Kui sa just kangesti uurida ihkad, siis uuri saaki: mõtle, kuidas leida priskemat loomust. Tead, poiss, see lendamisevärk on vahva küll, aga ega liulaskmise ilu pukku ei pista! Pea alati meeles: ausa kajaka ainuke lennu-siht on toit." Jonathan noogutas kuulekalt. Paar päeva püüdiski ta käituda nagu teised kajakad; tõepoolest püüdis koos PARVEGA kilades-kraageldes heidelda ümber lautripaikade ja mõrrapaatide, viskudes iga kalarappe ja ligunenud koorukese järele. Ainult tõsiselt võtta ta seda ei suutnud - polnud meeltmööda.
Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee. Laule hüüti, loeti või lauldi mäe peal enne allasõitmist. Tekstid olid tihtipeale üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja naabrite lina. Kiigelaulud. Kiigel, mis ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale, ilma lauluta ei oldudki. Enamasti laulis üks koor, mõnikord (eriti Põhja-Eestis) vaheldumisi ka kaks koori, teine teisel kiigelaual oma eeslauljaga
Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee. Laule hüüti, loeti või lauldi mäe peal enne allasõitmist. Tekstid olid üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja naabrite lina. Viisid olid ühesugused teiste sama piirkonna kalendrilauludega. Lõuna-Eesti vastlalaulude refrään liuge- lauge oli kohati levinud mujalegi. Pärnumaa vastlalaulude refrään kas´ki (kas´ki-kas´ki) ei ole
annaabi.ee 
