mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeeri- mine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine terask- ere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil vänt- võllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t
Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus otsas on pidur, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendis. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t. kui sidur on sisse
säästa metalli. Väntpresside valmistavate stantsiste tüüpkujud on sellised: 3. Survetöötlusseadme põhimõtteskeem: Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli vasakus osas on pidur 11, mis tagab liuguri peatumise selle ülemises asendid. Sidur ja pidur on omavahel blokeeritud, s.t
dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsikaldeid ja sellega säästa metalli. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt 6 kiilrihmülekande 7, võlli 8 ja hammasülekande 9 ning siduri 10 abil väntvõllile. Väntvõlli
Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine- reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost.
vastu. Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külmvormstantsimise eelisteks kuumvormstantsimisega
Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks. Etteandva juhtimisratta asendi muutmisel tekib relee vooluringis vool. Relee rakendub ja lülitab sisse mootori M, mis nihutab potentsiomeetri R2 liuguri järele potentsiomeetri R1 liugurile. Liikumine toimub senikaua, kuni mõlemad liugurid on võtnud ühesuguse asendi. Pärast seda katkeb vool relee mähises ja relee lülitab mootori välja. Kokkuvõtteks võib öelda, et igale etteandva juhtimisratta nihkumisele reageerib süsteem kui uuele ülesandele:juhitava objekti võll jälgib juhtiva mehhanismi võlli pöördumist antud täpsusega.
mõõtmiseks kulub rohkem aega kui sabloonide abil. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.2 Spetsiaalne nurgamõõtja treitera teritusnurkade kontrollimiseks Joonisel 5.3.2 kujutatud nurgamõõtjat kasutatakse treitera esinurga kui ka taganurga mõõtmiseks. Ta koosneb malmplaadist 1 ja sambast 2 ning viimasel üles alla liikuvast liugurist 3. Liugurile on kinnitatud plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi. Kontrollitav treitera asetatakse põhitasapinnaga plaadile ning lõiketasapinnaga risti hoova 5 pinnale. Esinurga mõõtmisel liibub tahk 6 vastu treitera esitahku, taganurga mõõtmisel aga tahk 7 vastu treitera tagatahku
stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi lõikamisele sarnane eraldusoperatsioon ava moo- presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasuta- dustamine toorikusse suletud kontuuri mööda, kus- tavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Vänt- juures eraldatud osa on jäätmeks. Sälkamisel (e) pressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi eraldatakse materjali tooriku servast. Sisselõikamine abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta (f) toimub mööda avatud kontuuri, ilma materjali kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuum- eraldamiseta. Sisselõikamist tehakse tavaliselt vormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi tooriku mingi osa painutamiseks tasapinnast välja. suurim kogus stantsiseid. Äralõikamine (g) on viimistlev operatsioon näiteks
ÜLESANNE I Pinnatükk 51 Kerimisriba abil saab pikematest nimestikest ette „kerida” uusi osi, nihutada joonise osi vms. Klõpsamine „nooltel” nihutab nimestikku ühe rea võrra, kuna kerimisriba vabal alal klõpsamine – „lehekülje” võrra. Lohistamisel liuguriga saab nihutada suvaliselt, selleks viia hiirenool liugurile, vajutada hiire vasakpoolselr nupule ja nihutada hiirega noolt vajalikus suunas, õigele kohale nimestikus või mingis muus omaduse (valikuruudukese suurus, kursori rist, värvus jne.) soovitud kohale jõudmisel lõpetada surve vasakule hiirenupule. Kiivsirged – sirged, mis lähevad ruumis üksteisest mööda ega ole üksteisega rööpsed.
annaabi.ee 
