Operatsioonisüsteem •Opsüsteem on nagu valitsus, kes iseenesest midagi kasulikku ei tee, vaid ainult pakub keskkonna, milles teised programmid saavad töötada. Lühendid •Operating System •Operatsioonisüsteem •opsüsteem •OS OS peab: • Pakkuma keskkonna kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme • Tegema arvuti kasutamise mugavaks • Kasutama arvuti riistvara võimalikult effektiivselt • Tagama riistvara toimimise. • Lahendama veaolukordi. OS'i peamine eesmärk •On muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protses...
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest
· väljaõppe- ja õppimisprogrammid - õppimise abistamiseks ja õpitu kontrollimiseks · projekteerimis- e kavandamisprogrammid 2. erialaprogrammid - mõeldud paljudele kasutajatele, kuid kindlas valdkonnas (nt raamatupidamisprogrammid) 3.individuaalprogrammid - mõeldud üksikkasutajatele. 2. ARVUTI TARKVARA JAGUNEMINE Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware); · jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 2.1 Ärivara Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte
edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802). 3. Tsiviilvastutus Õigustatud isikul (programmi autor või õiguste valdaja) on õigus nõuda kohustatud isikult (programmi kasutajalt): · kohustuse täitmist; · kahju hüvitamist; · rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. (VÕS § 101 lg 1) 9 Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware); · jaosvara (shareware); · proovivara (trialware); · vabavara (freeware); · vaba tarkvara (free software); · avalik tarkvara (public domain software). 1. Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara
põhineb vanadel platformidek, mis teevad selle kasutamise ebasoovitavaks. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (essee küsimus) - Arvutiprogrammid on kirjutised. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: · ärivara (commercialware) · jaosvara (shareware) · proovivara (trialware) · vabavara (freeware) · vaba tarkvara (free software) · avalik tarkvara (public domain software) 22. Võrdle omavahel viite vabalt valitud arvutitarkvara liiki. (essee küsimus) · Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu.
Kui programm luuakse etteantud reeglite alusel nii, et teisel ajal ja teises olukorras võib tekkida täpselt samasugunne programm, siis ei kuulu see autoriõiguse kaitse alla. 21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5. Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). 22. Võrdle oma vahel viite vabalt valitud arvuti tarkvara liiki . ( essee küsimus )
Ärisaladuse kasutamise kord lepitakse reeglina kokku ettevõtte sisestes eeskirjades ja töölepingutes, samuti kõikvõimalikes muudes lepingutes. Mõistlik on nendes dokumentides võimalikult täpselt konfidentsiaalne informatsiooni ära kirjeldada, kuna see aitab ära hoida vaidlusi selle üle, milline informatsioon on konfidentsiaalne. IO JA LEPINGUÕIGUS Intellektuaalse omandiga tehtavaid tehingud reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), eelkõige litsentsilepingute (18 ptk) regulatsioon. Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 5 Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises
ilma annab litsentsiaadile loa kasutada temale kuuluvat tööstusomandi objekti sh. kaubamärki. Litsentsilepingu järgi ei anta üle omandiõigust, vaid antakse ainult kasutusõigus. Kaubamärkide litsentsilepingud on laialt levinud, sest kaubamärke registreeritakse tihti. Kaubamärgi kasutamise õigus võib-olla kas iseseisva litsentsilepingu objektiks või lülitatud leiutise litsentsilepingusse koos oskusteabega. Eriti suur tähtsus on kaubamärkidel tarbekaupade litsentsilepingute puhul. Kaubamärgivaldaja võib müüa litsentsi kaubamärgi kasutamise õigusele. Kaubamärgi litsentsi müüjal ehk litsentsiaaril on tavaliselt õigus kontrollida litsentsi ostja ehk litsentsiaadi poolt toodetavate või müüdavate kaupade kvaliteeti ning viimase müügioperatsioone. See on vajalik hoidmaks litsentsiaari ja tema kaupade mainet.43 Litsentsilepingu võib registreerida st. teha 41 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 42 Ostrat.J
annaabi.ee 
