põllumajanduslooma tõug; 2. Autoriõiguslikult kaitstava teose kasutamine. Võib kasutada autori nõusolekul. Seadusest tulenevalt on autoril õigus talle kuuluvaid õigusi teistele isikutele loovutada (loovutada ehk õigused võõrandada, autorile loovutatud õigusi ei jää, nende õiguste omaninkuks saab teine isik. Loovutada ehk ära anda saab vaid autori varalisi õigusi, isiklikke õigusi autor loovutada ei saa) või litsentsida (kasutusloa andmine tähendab seda, et õigused kuuluvad autorile, kuid teisel isikul on litsentsilepinguga määratud mahus õigus teost kasutada). Seadus näeb ka ette, et teatud mahus ja ulatuses tuleb võimaldada teose kasutamist ka ilma autoriga õiguste loovutamise või litsentsimise suhtes kokkulepet sõlmimata (teose vaba kasutamine). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon. Isiku, kes avaldab teose oma nime all või
70 aastat pärast tema surma , olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud . 7. Autoriõguste jagunemine. Autori isiklikud õigused ● On autori isikust lahutamatud ● Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa ● Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) Autori varalised õigused ● On üleantavad: ● Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa ● Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).
autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist) 7. Autoriõguste jagunemine. Autori isiklikud õigused On autori isikust lahutamatud Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis: Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust.
autoriõigusele. Kuna autoriõiguslik kaitse ei laiene ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad programmi elemendid, on tavaline, et lepingud sisaldavad ärisaladuse hoidmiseks konfidentsiaalsussätteid. Autor saab olla ainult füüsiline isik. Juriidiline isik saab tööandjana töölepingu alusel loodud arvutiprogrammi autorilt automaatselt kõikide varaliste õiguste teostamiseks ainulitsentsi. Arvutiprogrammi kui intellektuaalset vara saab õiguste omaja loovutada või litsentsida ehk kasutada anda. Õiguste loovutamine ehk üleandmine Loovutada saab ainult varalisi autoriõigusi, kõiki korraga või osa neist. Isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid üle anda ei saa. Siiski võib kokku leppida autori isiklike õiguste kasutamises (litsentsileping). Kui A sõlmib Bga arvutiprogrammi kõikide varaliste õiguste üleandmise lepingu, siis kaotab A kõik õiguslikud sidemed tarkvaraga ja edaspidi on ainuõigus tarkvara kasutamist lubada või keelata Bl.
üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist) 7. Autoriõguste jagunemine. Autori isiklikud õigused On autori isikust lahutamatud Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis: Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust.
kõlvatu konkurentsi vastu (sh ärisaladuse kaitse). Seega on osa tööstusomandist seotud autorsusega, osa aga mitte; ka viimase puhul on siiski tegemist intellektuaalse panusega selle tähise või oskusteabe loomiseks. Suurem osa tööstusomandist on omand, st ainuõigus, mis kuulub kellelegi; erinevalt teistest liikidest ei ole geograafilised tähised aga omandis – neid ei saa võõrandada, pantida ega litsentsida. Eestis loetakse kitsamas mõttes tööstusomandiks patente, kasulikke mudeleid, mikrolülituse topoloogiaid, tööstusdisainilahendusi, kauba- ja teenindusmärke, aga ka geograafilisi tähiseid. Ärinimesid registreeritakse äriregistris. Näiteks Soomes ja Rootsis toimub ka ärinimede (ja äriühingute) registreerimine samas asutuses, kus registreeritakse muid tööstusomandi liike (patendi- ja registrivalitsus). Kaitseliikide kumulatsiooniga on tegemist, kui üks toode (resp
autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. AutÕS § 44 lg 2 - Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise. 7. Autoriõguste jagunemine. Autori isiklikud õigused On autori isikust lahutamatud Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis: Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust.