jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa .tapa .tipa .tapa) .nff - nuuksumine .nhh - ninaga tõmbamine sissepoole hh - häälekas väljahingamine sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh Kokutamine · kokutused ja silphaaval hääldamine märgitakse sidekriipsuga: · k-k-k-kui, tu-le-ma Litereeritud teksti näide H: no: tädi va- `said mi[dagi] V: [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi Maali unustas vaata`mata. aga ma `elistasin selle `kaupmele=ja tema `ütles=et tema (.) et `nisukseid nagu: tead need vanad `Põhjala pehmed kummikud= H: =jah V: et `neid enam ei `ole, (.) H: ah[ah] V: < [a]ga: temal on: > tähendab on need `päris pika säärega, (.) H: ahah= V: =ja on `lühikese säärega, H: ahah=
Korpusesse valiti võimalikult vanapärased murdetekstid Eesmärgiks teha murdetekstid ja lindistused elektrooniliselt kättesaadavaks 2012. aasta novembri seisuga on korpuses kokku 1440875 foneetilises transkriptsioonis eesti murdesõna ja 853579 morfoloogilises transkriptsioonis eesti murdesõna Lisaks on korpuses 23416 morfoloogiliselt märgendatud vadja keele murdesõna ja 27395 litereeritud liivi keele sõna Korpus koosneb: o Digitaliseeritud murdelindistustest o Foneetilises transkriptsioonis murdetekstidest, mis põhinevad lindistustel o Lihtsustatud transkriptsioonis murdetekstidest o Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest o Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga
4. ja koostatakse kogumispäevikuid allikatena, mis tulid käibele enne Esimest maailmasõda (1912+) materjali talletamisviisid välitöödel 1. meeldejätmine ja hilisem üleskirjutamine (protokollimine), 2. ülesmärkimine kogumise hetkel, s 3. alvestamine vaharullidele, magnetofonidele, digisalvestaja abil jne, filmimine, 4. ümberkirjutamine/kopeerimine Pärast välitöid toimub arhiivis: 1. suulise materjali litereerimine 2. salvestatud/litereeritud materjali korraldamine kogud 3. registrid 4. abikartoteegid 5. elektroonilised andmebaasid · Kirjalikud allikad arhiivi talletatud materjal: 1) välitöödelt kogutu 2) korrespondentide vastused 3) allikapublikatsioonid Kirjalikud allikad jagunevad: 1. litereeritud materjalid 2. (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid 3. rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm · uurimismeetodid
(1686) esinevad vormid saijen `saades` om jättetu `on jäetud`, Johannes Gutslaffi Tartu grammatikas (1648) on aga üks tähelepandavaid Tartu murde uuendusi, de- sisseütlev kääne (Dartutte `Tartusse`). Tartu murre on häälduse põhijoonte poolest lähedane Mulgi murdele. Mitmeid uusi eriarenguid on grammatikas, mille poolest võib Tartu lõunapoolseid murrakuid pidada üldse kõige uuenduslikumateks Lõuna-Eestis. Sõnavara on suuresti lõunaeestiline. Tartu murdes on kokku 67682 litereeritud sõna, märgendatud sõnu 31206. 6 4. Tartu murde erijooned Mõistmaks Tartu murdes olevaid erijooni, toon nad välja punktide kaupa. 1. sõnaalgulise afrikaadi ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku ühendi püsimine (tsiga ´siga´, tsilkma ´tilkuma´ tsedze ´isaõde´ sirguke ´linnuke´). 2. s- põhja-eesti t asemel sõnades (saivas ´teivas´ sib ´tiib´). 3
Häälikkirjadega ja silpkirjadega saab täht-tähelt ümber kirjutada. Kasutusel kaks terminit: a. Transkriptsioon moodus kui kirjutame nime ümber oma keele tähestikku. Lähtenime edasiandmine oma vahenditega. b. Transliteratsioon täht-täheline ümberkirjutus. Ümberkirjutus oma keele tähestiku süsteemi. Kasutusel palju lisamärke. Nende vahe saab selgeks kõrvutamisel. Literatsioon on täpsem, samas ebapraktilisem, sest litereeritud nimesid tuleb õppida lugema. Literatsioon on uueaegne nähtus, kasutusele tuli esmalt raamatukogudesse, et teoseid kataloogi panna. Ajaloos tuntuim Preisi raamatukogus kasutusel olevad transliteratsioonid. Tänapäeval raamatukogus Ameerika kongressiraamatukogu süsteem, mida palju kasutatakse. Literatsiooni puhul see puudus, et vana lähenemise puhul pidi literatsiooni ladina tähestikku teadma. Literatsiooni tähtsus võib aja jooksul väheneda. Nimede edasiandmisel küll transkriptsiooni
Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika. Analüüsin saateid nr 16 ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel. Vestlusteemasid oli seinast-seina, kuna selline on ka saate formaat: räägitakse nii aktuaalsetel ja tõsistel kui ka meelelahutuslikel teemadel. Minu litereeritud intervjuudest puudutas Jüri Muttika oma saatekülalistega järgnevaid teemasid: a) dr Vitali Bernatski dopinguskandaal, b) eestlaste loodud uus mobiilirakendus TanWise, c) nahavähk, päikesekaitse ja päikesekiirguse kahjulik mõju, d) Eesti ja Poola maasikate võrdlus ning maasikakasvatus, e) jalgpalli MM-i tulemusi ennustavad loomad, f) Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked. g)
annaabi.ee 
