Ka tema tööd on dekoratiivselt meeldivad, kuid vähem jõulised ja palju kiiremini enesekordusesse jõudvad kui USA abstraktsete ekspressionistide loomingus. Jean Paul Riopelle Jean Paul Riopelle ''sans titre'' Mõned kunstnikud tegid panuse juhust soosivale loomemeetodile ja tehnikale või otsisid uusi, vängemaid materjale pildi tegemiseks. Georges Mathieu näiteks ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid vastupidi deklareeris, et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele või muudele sündmustele Prantsusmaa keskaja ajaloos. Võib-olla ka sellepärast, et keskaja ajalugu tundus uusajaga võrreldes värviküllasem ja rohkem juhustest sõltuv, pidas Mathieu õigeks nn. teemadel maalida juhuse abi kasutades. Vahel kasutas ta ebatavaliselt pika varrega pintsleid, nii et käsi ei suutnud pintsli liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist
Tema keel on suurepärane plastiline, värske, väljendusrikas ja omapärane. Mitte alati ei alistu see keel surnud grammatikareeglitele, kuid on alati elav ja varjundirikas. See on selline keel, mis tavaliselt kutsub esile andetute toimetajate meelepaha, kes tahavad, et teos oleks kirjutatud hingetult, värvitult ja poleeritult. Ega siis Repin asjata olnud nii vaimustatud Gogoli keelest ja olnud päri Majakovski novaatorliku keelega. Kuni vanaduspäevini vihkas ta triviaalselt sileda ,,literatuurse" stiili puisust ja kahvatust. Ise eelistas ta kirjutada ,,barbaalselt metsikult", ,,sküütlikult", ega püüdnud kunagi saavutada nõndanimetatud ,,head stiili". On iseloomulik, et seal, kus Repinil ilmneb ,,hea stiil", langeb tema kirjanduslik andekus. Oma ,,barbaarse stiiliga" oskas ta väljendendada selliseid peeni mõtteid ja tundeid, et kohati võiksid talle kadedad olla isegi professionalsed sõnameistrid.
KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon
Naist tuleb üheltpoolt imetleda aga teisalt ka karta.(pildil naine kui mõnusa naeratusega kiskja, võimas ja ohtlik. Mees naiivne) /Otto Weiniger sugupool ja iseloom kaasaega iseloomustab see et mehed muutuvad üha naiselikumaks ja naised üha mehelikumaks/ühtlasi tüüp lasi end maha. Omamoodi uusromantiline protest...jne. LOENG 2 Arnold Böcklin. Surnute saar Sveitsi sümbolist, elas ja töötas Münchenis, kus levis väga literatuurse ja sümboliterohke sisuga sümbolismi kants mida väljendati küllaltki realistlikult Arnold Böcklin. Nessus ja Deianeira Arnold Böcklin. Mäng lainetes. Franz von Stuck. Võitlus naise pärast Naine kui võimukas olend kelle pärast mehed on valmis üksteist tapma. Maalilaad suheliselt naturalistlik, kuid
midagi hieroglüüfilaadset, mis mõjub spontaansena ainult esmapilgul. Näilise kaose taga on ikka tunda vana head prantslaslikku kaalutlust ja kompositsioonimaitset. Soulages'i värvivalik on napp tavaliselt üks tume toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. GEORGES MATHIEU (s. 1921) Mathieu ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid deklareeris , et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele Prantsusmaa keskaja ajaloos. Et keskaja ajalugu tundus uusajaga võrreldes värviküllasem ja rohkem juhusest sõltuv, pidas Mathieu õigeks nimetatud teemadel maalida juhuse abi kasutades. Vahel kasutas ta ebatavaliselt pika varrega pintsleid, nii et käsi ei suutnud pintsli liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid
hieroglüüfilaadset, mis mõjub spontaansena ainult esmapilgul. Näilise kaose taga on ikka tunda vana head prantslaslikku kaalutlust ja kompositsioonimaitset. Soulages'i värvivalik on napp tavaliselt üks tume toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. GEORGES MATHIEU (s. 1921) Mathieu ei loobunud ,,ideega" pildist, vaid deklareeris , et tema teosed on lausa literatuurse tähendusega ja andis neile pealkirju, mis viitasid lahingutele Prantsusmaa keskaja ajaloos. Et keskaja ajalugu tundus uusajaga võrreldes värviküllasem ja rohkem juhusest sõltuv, pidas Mathieu õigeks nimetatud teemadel maalida juhuse abi kasutades. Vahel kasutas ta ebatavaliselt pika varrega pintsleid, nii et käsi ei suutnud pintsli liikumist täielikult kontrollida. Teinekord pigistas ta värvi tuubist otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid
annaabi.ee 
