" Lõpuks tapetakse Meister ja Margarita, nad on vertikaaltegelased, kes tõusevad ühest sfäärist teise. Moskvalased jäävad Moskvasse, neil ei ole arengut. Moskvas oli kirjanikel tihti imelikud hüüdnimed. Nii on ka Bezdomnõi ehk koduta. On kaks kurjuse kantsi: Jersalaim ja Moskva Nõukogude Liidus. Woland ehk saatan ei saa igale poole minna, ta pidi alati olema halvas kohas ehk kohas, kus on ahnus, kurjus, kadedus, rumalus. Restoranis oli Berliozi surma järel 12 literaati, kes olid nagu Piibli Jeesuse jüngid, reetes ta kohe kui surmast kuulsid. Wolandi lahkudes paneb Bulgakov Moskva põlema korter, pood, restoran, nagu puhastustuli. ,,Meister ja Margarita" on: 1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle. 2) Ilus armastuslugu. 3) Lugu Wolandist ehk Saatanast ja tema kaaskonnast. 4) Lugu Mestrist ja tema raamatust, mis rääkis Jesua Ha-Notstrist 5) Filosoofiline tekst kuidas elada oma elu väärtuslikuna. Käsud, mida peaks arvestama, et
Neljas peatükk: Kui Ivan sai Berliozi surmast teada, asus ta kohe professorit jälitama. Ta tahtis välja uurida kas professor on tema surmaga seotud ja kus ta täpselt teadis, et ta täna sureb. Professor põgenes Patriarhi tiigi juurest minema. Ivanil kadus ta varsti silmist. Ta läks järve ujuma ja selle ajaga oli keegi Ivani riided ära võtnud ja jätnud sinna vaid bokserid. Viies peatükk: Gribojedovis asus MASSOLIT- liikmete asutus.Berliozil pidi olema seal koosolek ja kaksteist literaati ootasid teda kannatamatult. Saabus teade, et ta on surnud. Varsti saabus sinna ka Ivan, kes oli bokserites ja endast väljas. Ivan palus kõigil professor üles otsida süüdistades teda Berliozi mõrvas. Ivanile kutsuti järgi arst, sest ta tundus kõigile hullumeelne ning ta sõidutati minema. Kuues peatükk: Ivan jõudis haiglasse. Arst kuulas Ivani üle ja vaatas mis tal viga on. Ivan läks närvi ja üritas haiglast põgeneda
kandidaadiväitekirja ja on nüüd Eesti Põllumajanduse Akadeemias dotsendiks. Poeg Mart kaitses 1973.aastal füüsika-matemaatikadoktori kraadi, töötas Eesti TA Füüsika Intituudis, 1976-1992 oli ühtlasi TÜ tahkisefüüsika kateedri tegevjuhataja, aastast 1982 proffessor. Suri 1996.a. Elango abikaasa suri 1977.a infarkti ja on maetud Pauluse kalmistule. 10 10.Kokkuvõte A.Elangot kui literaati tuleks vaadelda õige mitmel tasandil. Kõigepealt kui aktiivset autorit, arvukate raamatute, artiklite ja publitsistlikus laadis lugude kirjapanijat. Edasi tõlkijana, mitme soome, vene ja saksakeelse põhiliselt pedagoogilise teose vahendajane eesti keelde. Siis toimetajana, kes on kaasa aidanud mitme sariväljaande teoskssaamisele. Samuti üliõpilastele määratud õppevahendite koostajana, et kergendada nii pedagoogika kui ka eesti kooli ja
Rosenthali, Jannseni väimeest. Rosenthal leidis endale kohe sobiva abilise, Eestimaa kameraalkohtu noore ametniku August Einwaldi, kes oli aktiivne tegelane eesti seltsis ,,Lootus". ,,Lootuse" juhatus võttis heameelega vastu H.Rosenthali ettepaneku. ,,Lootus" esitas palvekirja ja piduprogrammi 14. juulil riigiasutustele ja luba saabus siseministrilt juba 4. septembril. Otsekohe asuti pidukomitee moodustamisele. H.Rosenthal soovis peo juhiks ,,ühte väljapaistvat literaati". Esimesed kaks kandidaati- O.Riesemann ja Ed. Koch- keeldusid. Kolmas valik langes doktor Carl von Wistinghausenile, kellest saigi pidukomitee president. Asepresidendiks valiti H.Rosenthal ja sekretäriks A.Einwald, kes juhtisid kirjavahetust ja hoolitsesid ajakirjandusliku informatsiooni eest. Muud ülesanded jaotati teistele komitee liikmetele, kes moodustasid kolmekaupa neli jaoskonda. Peo programm kujunes mõneti erinevaks kahe eelmise laulupeo omast. Ühelt poolt mõisteti
Vaimulik alus võis olla ainult ristiusk, mis oli oma preesterkonnaga Rooma riigi kokkuvarisemise kõige paremini üle elanud. Vaimse alusega olid aga kehvad lood. Õhtumaine kultuurimaastik oli Rooma riigi hävinguga metsistunud. Itaalias, läänegootide Hispaanias ja isegi prantsusmaal oli koolitus ja koolitatus praktiliselt välja surnud. Ajavahemikul 600 kuni 770 ei kerkinud esile peaaegu ühtegi esileküündivamat kodumaist literaati. Meie tänasest vaatevinklist vaadatuna on õukonnakooli rajamine Karli kõige isikupärasem tegu. See varjutab tema relvakuulsuse, tema hiilgavad võidud ja isegi ta riigiehituslikud saavutused. Sõjakäikude kõrval leidis Karl aega koondada vaimuinimesi. Kuna Frangi riigi tuumikmaades endis ei olnud võimalik mingist vaimuelust rääkida, siis ammutas ta vaimuvalgust ja haridust kogu ülejäänud Euroopast. Eriti tugevasti vormis teda Itaalia.
Nad alustasid oma kirjanduslikku karjääri tõlkimisega. 40ndtael tekib juurde palju ajakirju, ajalehti. Neid ajakirju hakatakse kutsuma ,,paksudeks ajakirjadeks" need on tõsise sisuga ajakirjad. ,,Sovremennik" Puskin toimetas seda ajakirja. Kui ta suri, siis hakkas ajakirja välja andma Puskini sõber, kuid selle ajakirja maine langes. 1847. algas selle ajakirja uus elu. ,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile
annaabi.ee 
