nõnda kaunitena. Terrassi kohal teisel korrusel on kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat stukkdekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsel Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Enamik dekoori motiive pärineb rokokoostiilist, kuid ka juugendi mõjutused on ilmsed. [7,4,8] Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on kaunistatud ja liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Näeme kipsvanikuid, mitmeid roosornamente ja põimuvaid akuntuselehti. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Kohandatuna kooli tarbeks, on sisemust tugevasti muudetud. Säilinud on juugendvormides kahhelkaminad, lakitud seinauksed ja seinakapid. Hoonel on 20. sajandi alguse
Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud. Viimasel astmel paiknevas templis oli jumala eluase, seda kasutati ka usuliste toimingute tarvis.Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille
Mälestustahvli tellis Anija Muinsuskaitse Selts. 2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärgiks on rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum, mille üheks osaks oleks ka kohalikku elu-olu tutvustav muuseum. 2010 sai MTÜ jaamahoone vallalt oma kasutusvaldusse. Jaamahoone muuseumiks rekonstrueerimise käigus on plaanis niipalju kui võimalik taastada hoone algne välimus (tumepunane tellismüüritis koos valgete liseenidega, plekk-katus, katuseäärte puitpitsid jms), säilitades samas ta praeguse mahu koos 1950. aastatel lisatud juurdeehitustega. Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum saab valmis 2018. aasta Novembris ja Kehras hakkavad peatuma Elron’i rongid nii Tartu – Tallinn; Aegviidu – Tallinn; kui ka Tallinn – Tartu/Valga ning Tallinn – Viljandi liinid. Ehitis lubati esialgu valmis saada 2015. aastal, aga Anija Vallavalitsusel ei jätkunud raha
Nt: ring ruut, võrdkülgne ruut (8-tahuline San Vitale kirik Ravennas), võrdhaarne rist ehk kreeka rist Kirik kaeti 1 või 5 kupliga- 1 keskel ja 4 harude kohal 9.saj ehitatud 5-kuppelkirikutel tõsteti keskne kuppel tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse nurkadesse Välisseinad liigendati kitsaste eenduvate püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mille vahele jäid lamedad süvendid ehk petikud. Sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikklikult reljeefidega kauniststud kiviplokid-talumid. Apsiidid pole enam ümmargused, vaid tahulised Kloostrikirik Mistras San Vitale kirik 6.saj
Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [23]
oli looduslik asfalt, mille rakendusalasid oli nii arhitektuuris kui ka kujutavas kunstis. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Astmed võisid olla haljastatud. Viimasel astmel paiknevas templis oli jumala eluase, seda kasutati ka usuliste toimingute tarvis.Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis
annaabi.ee 
