Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3
Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi koht, kus paiknes kuulus oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele
Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult Kuningavõim omandan enneolematu ulatuse Kõik pidi keerlema valitseja ümber Ta võttis endale lisanimeks Päikesekuningas Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga heal arvamusel Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu. Rahuajal oli tema ajaviiteks jaht Kõige selle kõrvalt leidis ta aega tegeleda ka riigiasjadega Kuningas nimetas ametisse tähtsaimad riigiametnikud Andis välja seadusi ta võis igal ajal muuta või tühistada
Valdemar II Bornhövedi lahingus. Miniatuur. 1227 tungis ta Põhja-Saksamaale, püüdes kaotatud alasid tagasi võita, kuid sai võitluses saksa vürstidega Bornhövedi lahingus 22. juulil lüüa ja jäi vallutatud Saksa aladest lõplikult ilma. Kuningas loobus edasistest vallutuspüüdlustest. Sellega lõppes Taani ülemvõim Läänemere piirkonnas, kuid Stensby lepinguga kindlustas Taani oma võimu Eestimaal. Oma paljude vallutusretkede tõttu sai Valdemar II lisanimeks "Võitja", kuigi ta kaotas kõik vallutatud alad peale Eestimaa. Kaotuste põhjuseks oli suurelt jaolt see, et tal polnud võimalik vallutatud alasid taanlastega asustada. Valdemar laskis koostada Jüütimaa seadustekogu, mis valmis veidi aega enne tema surma, ja Taani hindamisraamatu. Tema järel sai kuningaks tema vanim poeg Erik IV. Nagu isagi, laskis Valdemar II kuningriigi päriluse tagamiseks kroonida oma vanima poja kaaskuningaks ning andis teistele poegadele
maininud ) - Claudiusest maailmariigi kõige ihaldusväärsem lesk - Agrippa mees surnud. Midagi täpsemat ei teatud, aga arvatakse,et ta olevat mõrvatud - Agrippa oli 33 ja Claudius 58, nad abiellusid 49. aasta alguses - legaliseeriti onu ja vennatütre abielu - Senecast sai Nero õpetaja - Senecast sai Nero usaldusisik - Claudius adopteeris Nero - 50ndal aastal sai Lucius Domitius Ahenobarbusest Nero - Agrippina sai lisanimeks Augusta - 51. aastal, samal aastal kui sündis hilisem keiser Domitianus, sai Nero toga virilis'e. - 53. aastal abiellus Nero oma kolmeteistkümne aastase kasuõe Octaviaga- oma ema soovil - Nero ei kohkunud tagasi ka selle eest,et vägistada preestrinnat - Nero oli armunud Aktesse - Agrippina silmis oli keiser ainult alaealine laps - Agrippina oli võimukas naine ja polnud kordagi oma 39. eluaasta jooksul kaotust tundnud, siis pidi ta seda aga tundma oma poja käe läbi
aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi. Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI
monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile. Absolutism Prantsusmaal 1651 tunnistati14-aastakses saanud Louis XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma (1661) hakkas ta valitsema abslolitistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning Loius XIV lisanimeks sai Päikesekuningas. Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu.Kuningas nimetas ametisse tähtsamaid riigiametnikke, andis välja seadusi, karistada ja andis armu. Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused(parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid.
ministriks, kardinaliks ja tähtsatele ametikohtadele. Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta keelas duellid, tühistati Nantes'i edikt ja lasi vallutada hugenottide tugipunktid, lõhuti aadlike kindlused ja kõrgaadel asus õukonda. 1643a. sai troonile nelja aastane Louis XIV. Regendiks sai ta ema Austria Anna. Tegelikult juhtis riiki Anna armuke kardinal Mazarin. Alles pärast Mazarini surma hakkas Louis XIV valitsema absolutistlikult. Ta lisanimeks sai Päikesekuningas. Ta nimetas ametisse ametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 1715a. sai troonile viie aastane Louis XV, kes ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Olulisel kohal riigiasjade ajamisel olid armukesed. Louis XV jättis surres maha tühja riigikassa ja Louis XVI pidi valitsemist reformima. Kehtestati viljakaubanduse vabadus ja kaotati tsunftisundus, kuid vastuseisu tõttu reformid tühistati peagi
° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse. Louis XIV hakkas alles pärast Mazarini surma valitsema absolutistlikult. Absolutismi kõrgaeg. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning tema lisanimeks sai Päikesekuningas. ,,Riik see olen mina". Üle kõige väärtustas kuulsust, mille nimel pidas sõdu. Lasi ehitada ka Versailles'i lossi Nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. Eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille. Absolutismieelsest ajast olid siiski säilinud kohtuasutused (parlamendid), millel olid ka mõned poliitilised funktsioonid. Tähtsaim neist oli Pariisi parlament, mille ülesandeks oli kuninga
annaabi.ee 
