6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? Temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades – õhk jahtub, muutub tihedamaks, raskemaks ning hakkab tagasi alla laskuma. 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? Päikese kiirgus- on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri alumistes kihtides toimub päikese kiirguse nõrgenemine. Osa neeldub, osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel 8. Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? Kogu päikesekiirgusest jõuab Maale väga väike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk. Kui palju kiirgust mingis kohas maapinnani jõuab, sõltub kiirte ja aluspinna vahelisest nurgast. Väiksemad laiuskraadid pindalaühiku kohta saavad oluliselt rohkem päikesekiirgust. 9. Mis on maa kiirgusbilanss? Millal kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb?
absoluutse temperaturiga(T). max= c´/T 8. Päikese kiirgusspekter- Päikeselt tulnud energia neeldub või peegeldub tagasi atmosfääri tõttu, mis hoiab ära kahjustavate kiirguste maapinnale jõudmise. Solaarkonstant-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog. S0=1370 W/m2 9. Aerosoolne hajumine-hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) lisanditel hajumine Molekulaarne hajumine hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.) 10. Massiarv-näitab mitu korda on kaldu langenud, Päikesele suunatud, üikulise ristlõikega õhusamba mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes .
Aerosoolne hajumine (Mie hajumine) · Hajutavad osakesed suured (r >~ ) 10. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. Massiarv · (Optiline mass) Näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris 1) osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; 2) osa neeldub. Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12
. Tegelik samastamine toimub analüüsitava aine ja sama aine autenstse näidise üheaegsel kromatograf-l ühel plaadil. Kui proovid on identsed, on laikude valiums ühesugune ja neil on võrdsed Rf väärtused. Segu kui tegu on sama ainega, siis peab kromatogrammil ilmuma vaid üks laik. Kromat-seks tuleb valida selliseid tingimused (sorbendi materjal ja eluendi koostis) et Rf väärtus erineks nullist (aine ei lahku stardijoonelt) ja ühest (aine liigub frondijooneni). Lisanditel ja põhiainel peavad olema erinevad Rf väärtused. KROMATOGRAMMI ANALÜÜS. Kromatogramm kõver, mis moodustab rea piike nii palju pike, kui palju oli uuritavaid aineid. Esimene piik on liikumatu faasiga mitteseondunud aine piik. Retensiooniaeg (tR) aeg, mis kuulub proovi viimisest kolonni kuni piigi maximum kromatogrammil ilmumiseni. Sõltub liikuva faasi liikumiskiirusest. Surnud aeg (t0) aeg, mil proov oli kolonnis lahustutuna liikuvas faasis kuid pole sorbeerunud
variant, suits vähendab maapinna ja taimede efektiivset soojuse kiirgamist, kuhjad levitavad põledes soojust, suitsukate soodustab veeauru ja veeauru kondenseerumist, mille juures vabaneb soojus. 3) udu tekitamine: keemiline aine pannakse põlema. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajuskiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub. Päikesekiirgust, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna nim otsekiirguseks. Mõõdetakse aktinomeetriga. Päikesekiirugst, mis on hajunud veeauru-, tolmu, õhu- ja teiste osakeste poolt nim hajuskiirguseks (tema intensiivsus sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost). Mõõdetakse püranomeetriga. Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus (Q = S´ + D). Päikesepaistelise ilmaga esineb nii otse kui ka hajuskiirgus.
Kui C-sisaldus on üle optimaalse, siis osa süsiniku on sulamis vabal kujul, mis põhustab paindetugevuse ja ka kõvaduse ning abrasiivkulumiskindluse vähenemise. Kui C-sisaldus on alla optimaalse (6,12 mass%), siis osa Co lahustub W2C ja tekib struktuuris kaksikkarbiid (W6Co6)C ehk nn. KDEUDV - faas. Sulami paindetugevus langeb, kuid kõvadus ja abrasiivkulumiskindlus kasvab (joon. 25). Olulist osa paindetugevusele on ka legeerivatel lisanditel ja struktuuril.Peeneteralised kõvasulamid on suurema kõvaduse ja paindetugevusega (joon.27). Joon. 23 WC-Co kõvasulamite kõvaduse ja paindetugevuse sõltuvus sidaaine sisaldusest. 52 .Joon.24 WC-8%Co kõvasulamite paindetugevuse sõltuvus temperatuurist. Joon.25 Süsiniku sisalduse mõju WC-Co kõvasulamite paindetugevusele. 53 a b Joon
Hägususe (sumeduse) mõiste on eelkõige seotud lisandite leidumisega atmosfääris. Lisandid neelavad, aga ka tänu difraktsioonile, hajutavad kiirgust. Kuid ka ilma aerosoolita atmosfäär hajutab kiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid, mille molekulide arvu ja omavaheliste kauguste muutus viib tiheduse ebaühtlustele. Hajumist molekulide kompleksidel nimetatakse molekulaarseks e. Rayleigh hajumiseks. Lisanditel hajumist nimetatakse aerosoolseks hajumiseks. Hajumise olemus seisneb aineosakeste ja muutliku elektromagnetvälja vastasmõju erilises vormis. Tänu sellele vastasmõjule muutub osake uute elektromagnetlainete allikaks: hajunud kiirguse allikaks. Enamus hajunud valgusest langeb lühilainelisse ossa. See tähendab, et hajunud valgus ei saa olla valge, vaid hoopis taevasinine. Mida sinisem, seda puhtam õhk. Kõrgusega kahaneb ja seega kahaneb ka hajunud kiirguse hulk (4.5.11)
suurendamisele ning kindlustamisele. Ka aitavad standardid meil täita oma igapäevaseid ülesandeid minimaalse käsitöö ja maksimaalsete tulemustega, omada ühist keelt sidepidamiseks teistega, kasutada keskkonda ilma seda kahjustamata ning vahetada oma tooteid üle rahvusvaheliste piiride. ISO standardi maht võib varieeruda mõnest leheküljest kuni tuhande-leheküljelise väljaandeni, mille puhul standardi enda maht on mitmeid kordi väiksem kui sellega kaasaskäivatel informatiivsetel lisanditel. See võib determineerida funktsioonid, mida konkreetne agregaat peab olema võimeline sooritama või näiteks anda detailsed seadme tehnilised ja turvalisuse iseloomustused. Standard võib sisaldada sümboleid, definitsioone, diagramme, koode, meetodeid jne. - 43 - 6.1.1. Standardite tähised Rahvusvahelise standardiorganisatsiooni ISO koostatud standardid on tähisega ISO.
Isotermiline: Baromeetriline valem, mille Toomkooli professorilt Carl Ludwig osa hajub molekulidel ning tahketel ja kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa tuletasime eelmises paragrahvis, on õige kui Carpovilt ajavahemikus 17851800. vedelatel lisanditel; efektiivseks kiirguseks Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta T = const ja g = const , s.t. isotermilise osa neeldub. Tegevkiht pinnase või vee kiht, milles jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski atmosfääri jaoks.
annaabi.ee 
