Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5 … 8 mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida laiem on detailide vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu.
- allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) - rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) - laeasend tähis PE, (b) - püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja
Läbikeevitus, läbikeevitussügavus Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga Termomõju tsoon Põhimetalli sulamata osa, kus esinevad mikrostruktuuri muutused Sulamistsoon Osa põhimetallist, mis sulanud keevitamise ajal Sulamislaius, läbisualtuse laius Sulamistsooni laius mõõdetuna risti servavahemikuga Segunemistsoon, legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala Keevisliide kinnisliide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevisõmblusest Keevisliidete põhitüübid: 1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon
Selleks lisatakse volframile kaitsegaas toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek kasutada suuremat voolu. Sulamatu sula metall elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevisõmblus keevitatav detail keevitusõmblus lisametallist. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide Joon.24 TIG keevitus ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks 11 jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus
toorium-, lantaan-, või ütriumoksiidi. lisametall Aktiveeritud elektroodid võimaldavad kaarleek sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevitatav detail keevitusõmblus lisametallist. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide Joon.24 TIG keevitus ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. 11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on keevituspõleti otsik
Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal. Keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi ja lisametall , millest tardumisel moodustub keevisõmblus. Servavahemik keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon keevitamise ajal sulanud põhimetalli osa. Segunemis ehk legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõjutsoonist moodustunud ala. __________________________________________________________________________ ________ Keevituselektroodid Kaarkeevitusel kasutatavad ekektroodid liigituvad: a) sulavad elektroodid b) sulamatud elektroodid Keevituselektroodide liigituse aluseks on järgmised tunnused: 1) elektroodivarda materjal 2) keevitatav metall 3) elektroodikatte paksus 4) varda ja katte keemiline koostis
toorium-, lantaan- või ütriumoksiidi. kaarleek Aktiveeritud elektroodid võimaldavad sula metall kasutada suuremat voolu. Sulamatu keevisõmblus keevitatav detail 15 Joon.27 TIG keevitus elektroodiga keevitamisel moodustatakse keevisõmblus lisametallist. TIG keevitust kasutatakse värviliste metallide ja nende sulamite (Al, Ti, Mg, pronks jne.) ning roostevaba terase keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada kõikides asendites. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka keevituspõleti otsik traadikeevituseks
Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevitusasendid: 3. Keevitusmettallurgia, gaaside mõju, keevituse soojusnähtused. Sulakeevitus sarnaneb metallurgilistele protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem järgmisel põhjusel: 1) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur. 2) väikese mahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga. 3) sula keevisvanni lühike kestus (terastel 4...40 s)
allasend e. põrandaasend tähis PA, (a) rõhtasend, horisontaalasend tähis PC, (d) laeasend tähis PE, (b) püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles, ülalt alla, (c) kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliite tsoonid: 1 põhimetall (põhimaterjal) keevitatav metall või materjal; 2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. 29. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised
toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja
annaabi.ee 
