saj lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid, õlarätte ja põllesid. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud.
probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest ja jreldustest, mida saaks kasutada uurimistde kogumikus. Kasutatud kirjandus Tuuakse ra ts viidatud kirjandusallikate tielikud bibliograafilised kirjed (tavaliselt alfabeetilises jrjekorras). Lisad Lisadesse paigutatakse vaid niisuguseid materjale, mis ei ole t sisust tielikuks arusaamiseks otseselt vajalikud, kuid mis asja vastu sgavamat huvi tundvale lugejale viksid olla huvipakkuvaks lisamaterjaliks. Niteks vib lisasse panna algandmete tabeli, uurimisala skeemi (kui seda pole peetud vajalikuks Materjali ja Metoodika ossa paigutada) vms. T phisisu mistmiseks vajalikke jooniseid-tabeleid lisasse ei panda. Kesolev juhend on koostatud artikli Mnd, Raivo "Npuniteid uurimist koostajale (rhuga loodusteadustele)" phjal http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ftp/napunaiteid_uurimustoo_koostajale.pdf
pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate lehtede, õite, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Esimesed on tavaliselt kelluka-, teised rosetikujulised. Need kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi ja annavad tänapäeval veelgi. Lillkirjas kohtab veel roos- ja nelkõielisi, libliküielisi motiive jne. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidiniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet, palju esines pistete kombinatsioone. Põhja-Eesti tikandeist umbes pooled on mitmevärvilised. Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad
ja mitte uurida oma märkmeid. Seda võib kasutada pikkade lugude kirjutamisel. Selline tekst on loomuliku ehitusega ja aitab keerukat materjali süstematiseerida. Lühemate lugude puhul ei maksa seda kasutada, va. siis kui pööratud püramiid selge. - Teine variant on teadlikum ja sobib kasutamiseks igapäeva uudiste puhul. See koosneb neljast etapist: jagatakse materjal teema-arenduseks ja lisamaterjaliks; siis koondatatakse teema-arendus alateemadesse; siis tõstetakse alateemad tähtsuse järjekorda; siis kirjutatakse visand alateemade kohta. 4. Mustandi kirjutamine. Mustandi kirjutamine on teadlik tegevus. Siin kasutatakse visandit, kava ja olemasolevaid materjale ning arendatatakse teemad süstemaatiliselt välja. Mustandi tulemuseks on terviklik tekst. Meelespidada: mustandi tegemist ei tohi jätta viimasele minutile; tuleb kirjutada kaks-
Näide postiküsitlusest: Näide Tartu Ülikool: Käesoleva uurimuse eesmärk oli saada ülevaade ülikooli lõpetanute lõpetamisjärgsest tegevusest. Võrdlusi ning üldistusi võimaldava ülevaate saamiseks viidi läbi postiküsitlus. Uurimustulemusi saab kasutada hariduse kvaliteedi ühe indikaatorina. Lõpetanute edukus tööjõuturul, keskmine palk ning hinnangud haridusele pärast mõningast elu- ja töökogemust on lisamaterjaliks haridust ja õppetööd puudutavate otsuste tegemisel ning õppetöö paremal planeerimisel. Uurimistulemusi kasutatakse üliõpilaste nõustamisel, samuti pakuvad tulemused huvi sisseastujatele ja tööandjatele. Aastal 2000 Tartu Ülikooli lõpetanutele saadeti posti teel ankeet Lõpetanute nimekiri (oktoobrikuu seisuga) pärineb õppe- ja üliõpilasosakonnast. Aadresse kontrollis AS Andmevara. Küsitlus toimus 7. novembrist kuni 20. detsembrini 2000
* Alternatiivkulu ei pruugi sugugi väljenduda rahasummana. 11 ÜLESANNE: Liigita alljärgnevad kulud: ● funktsionaalsuse põhimõtte järgi: tootmise põhikulud või lisakulud; ● finantsaruannetes kajastamise järgi: tootekulud või perioodikulud; ● kulu käitumise järgi: muutuv-, püsi- või segakulud. Kommentaarid: diivanikatte õmblusniidid – materjal jaguneb põhi- ja lisamaterjaliks, väiksemad osad tootest lähevad lisakulude alla; ehitusfirma puusepa palk – tegemist on ettevõtte põhitööjõuga (toodab), läheb põhikuludesse, tegemist on muutuvkuludega (mida rohkem toodame, seda rohkem tuleb kulutada tööjõu peale); torujuhe toornafta transpordiks kliendile – tegemist on müügitegevusega (tugifunktsioon), pole seotud tootmisega. --- ÜLESANNE: Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised:
annaabi.ee 
