3.2) Liitmääramatus aja mõõtmisel: () 3.3) Süsteemi kiirenduse määramatus (kaudsel mõõtmisel): ( ) ( ) ( ) Katsemääramatuste piires peaksid kehtima seosed: a1=a2=a3 . 0,42±0,013 = 0,49±0,0073 = 0,46±0,0013. Kahjuks ei näita katsetulemused võrduste kehtivust. (2) KIIRUSE VALEMI v = a t KONTROLL Arvutan süsteemi kiirused lisakoormiste äravõtmise hetkel. Katsemääramatuste piires peavad kehtima seosed: . 0,102=0,160=0,190 Kahjuks peab tõdema, et võrdused ei kehti. Leian kiiruste määramatused: 1.1) Mõõtmiste rea määramatus, valemist 1: () ( )
Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C’. koormis C’ rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C’ massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalasendis. Kui koormisele C asetada lisakoormis massiga m1, siis hakkab koga süsteem liikuma ühtlaselt kiirenevalt. Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmisest kaalutlusasendist. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu –raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidise kiirendustega. Jättes
t´ t´ Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippovad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemuded omavahel jagada tekib: a1 t 22 = (valem 1) a 2 t12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu. Olgu esimesel lisakoormiste massid m1 ja m1´ ja teisel korral m2 ja m2´. Kuna neil kokku massid võrdsed siis: F1=(m1-m1´)g ja F2=(m2-m2´)g Võrduseid omavahel jagades saame: F1 m1 - m`1 (valem 2) = F2 m 2 - m`2 Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. Töö käik at 2 1. s= kontroll
t´ t´ Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippovad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemuded omavahel jagada tekib: a1 t 22 (valem 1) a 2 t12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu. Olgu esimesel lisakoormiste massid m1 ja m1´ ja teisel korral m2 ja m2´. Kuna neil kokku massid võrdsed siis: F1=(m1-m1´)g ja F2=(m2-m2´)g Võrduseid omavahel jagades saame: F1 m1 m`1 (valem 2) F2 m2 m`2 Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. Töö käik at 2 1. s= kontroll
Kui a1 t 22 a 2 t12 a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemuded omavahel jagada tekib: (1) Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu. Olgu esimesel lisakoormiste massid m1 ja m1´ ja teisel korral m2 ja m2´. Kuna neil kokku massid võrdsed siis: F1=(m1-m1´)g ja F2=(m2-m2´)g F1 m1 m`1 F2 m 2 m`2 Võrduseid omavahel jagades saame: (2) Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. 2. Katseandmete tabel 2
Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeetrijaotistega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiiniumplokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C'. Koormis on rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidiste kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged
d 2 m1g m v1 85.45 2 d s 2 m 2g m v2 107.4 2 d s 2 m 3g m v3 120.7 2 d s 2 m 4g m v4 126.3 2 d s Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine v 1 g m d m v 2 mg 2 d d Algkoormise viga on ±1 g, aluse massi viga ±0.5 g. Lisakoormiste vead on neist tunduvalt väiksemad, seega võib need arvestamata jätta. 2.0 m 0.5 2 12 0.7454 g 3 d 0.01 mm 2 2 v v v m d m d m v1 2.137 s2 m v 2 2.685 2 s m v3 3.017 2 s m v 4 3.158 2 s Suhteliste vigade arvutamine v1 2.137 1 100 % 100 % 2.50 % v1 85.45
)/())= /^ 87.03 2 _5=2/((_5 )/())= /^ 61.54 2 Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine /=1/(/) /=2/^2 (/) Algkoormise viga on ±1 g, aluse massi viga ±0.5 g. Lisakoormiste vead on neist tunduvalt väiksemad, seega võib need arvestamata jätta. =2,0/3( 0,5 0.7454 g ^2+1^2 )= = 0.01 mm =((/)^2+ (/)^2 ) _1 /^ 3.789 = _2 2 /^ 3.282 =
, kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippuvad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui a arvutada teepikkuse ja aja kaudu ja saadud tulemused omavahel jagada tekib: a1 t 22 a 2 t12 Liikumist põhjustavad jõud F1 ja F2 saab leida lisakoormiste mõjuva raskusjõu kaudu. Olgu esimesel lisakoormiste massid m1 ja m1´ ja teisel korral m2 ja m2´. Kuna koormiste massid on võrdsed, siis: F1=(m1-m1´)g ja F2=(m2-m2´)g Võrdusi omavahel jagades saame: F1 m1 m`1 F2 m2 m`2 Valemite 1 ja 2 paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. 2. Töö käik at 2 s
Kalapüük- Kalaveed olid jagatud külade ja saraskondade (kogukond, mis kasutab ühist valdust nagu mets, järv, tiik) vahel. Mererannikul käidi hooajapüügil, selleks olid randa ehitatid ajutised peavarjud. Üks hooajaline püügikoht asus Kalamaja piirkonnas. Pärast vallutust maahärrad hakkasid kalapüüki pidama oma eesõiguseks. Läänistatud alal oli kalapüügiõgus ainult lääni valdajal, talupojad said kalapüüda seal vaid lisakoormiste eest. Kalapüügivahenditena kasutasid talupojad kalatõkkeid ja püüniseid (ristküliku kujuline puur), nootasid (silindri kujuline puur) ja vitsmõrdu (piklik ovaalne puur, mis koosneb mitmetest rõngadest). Eesti rannikualal ja saartel tegeleti hülgepüügiga - karusnahk, rasv. Muinasajal tarvitati hülgeliha üsna laialdaselt toiduks, keskajal see taandus. Maakäsitöö- Vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas iga talupoeg oma
annaabi.ee 
