Öösel ja halva ilmaga on õied longus. Ülane hakkab õitsema looduses umbes 10 aastaselt. Ülase viljaks on lühike kõverdunud nokaga 4-5 millimeetrine pähklikene. Viljad valmivad mai lõpus või juuni alguses. Ülane paljuneb vegetatiivse risoomi, ning seemnete abil. Teda tolmeldavad putukad, seemneid levitavad peamiselt sipelgad. Võsaülase risoom on horisontaalne, värvuselt kollakas või pruun, risoom haruneb sõlmekohtadest peente lisajuurtega, see on mulla sees 2-3 sentimeetri sügavuselt. Külgharude pungadest arenevad omakorda maapealsed võsud. Võsaülane pole Eestis kaitse all. Kasutus Ülane sobib varjuliste kohtade kattetaimena. Kasutatakse ravimina reuma, kõhuvalu, köha ja teiste külmetushaiguste vastu. Ülase tolmukaid kasutatakse silmahaiguste ravis, väidetavalt olevat ülane tedretähnide vastane. Eripära
Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Taimel on kolmetised liitlehed. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes, kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast pinnast. Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Kasutamine Metsmaasikad on väga head söögimarjad.
Hammaste värvus ja kuju on osjade olulisteks määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eose, kuid kuivades sirutuvad elateerid laiali ja paiskavad eose eoslast välja. Sellega aitavad elateerid eostel
lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel,
tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast. · Juurevõsusid annavad hõbepappel, harilik ja virgiinia toomingas, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt. · Võsundid on pikkade sõlmevahega varred, mille sõlmedel või tipus arenevad lisajuurtega tütartaimed. · Tuntakse maapealseid (maasikas, tupsrohtliilia) ja maaaluseid (orashein, kibuvits) võsundeid. 27.04.2016 Marje Kask 59 Juurevõsudega paljundamine · Juurevõsuks nim võrset, mis tekib taime maapinnalähedase rõhtjuure lisapungast. · Paljundamiseks tuleb tütartaimed emataimedest eraldada. · Sobib kasutada kultuurtaimedest vaarikal,
saada nahapõletikke. Leesputke tarvitamine võib ärritada neerusid ning esile kutsuda halva enesetunde või peapöörituse. Seepärast tuleks temast raseduse ajal loobuda. Eestikeelne nimetus on Koirohi Ladinakeelne nimetus on Artemisia absinthium Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - mitmeaastane kultuuristatud rohttaim, 40-60 cm kõrge. Õitsemise aeg: juuli-september. Taimel on tugev puitunud ja harunenud risoom rohkete lisajuurtega, esineb ka sammasjuurestik. Koirohi kuulub tegelikult pujude perekonda. Teistest pujudest erineb ta üleni valgeviltjate lehtede ja varte poolest, samuti on kordumatud tema vänge koirohuhais ja väga mõru maitse. Talle sarnane on ainult meripuju, kes kasvab meil harva Saaremaa rannikul ja on looduskaitse all. Koirohust erineb ta väiksema kasvu ja teistsuguse aromaatse lõhna poolest. Vahel aetakse koirohtu segi hariliku pujuga, ent hariliku puju lehed
Ka metssead peavad neist lugu. Varem on kasutatud mugulaid rahvameditsiinis. HOBUMADAR Ladinakeelse nime Galium verum tõlkimisel, saame gala piim, kuna perekonna esindajad põhjustavad piima kalgendumist ja verum õige, tõeline. Sugukond madaralised. Kasvukoht: hobumadar kasvab kuivades kasvukohtades, loodudel ja liivikutel; ta on lubja- ja valguselembene mitmeaastane taim. Risoom on peenike, arvukate lisajuurtega. Hobumadar on kuni 80 cm kõrgune püstiste või tõusvate ümarate vartega taim, mille kollased õied on väga tihedas õisikus. Teistest madaratest erineb ta oma kuldkollase õite värvi poolest; kõik ülejäänud Eesti madarad on valgete õitega. Lehed on niitjad või lineaalsed, rullunud servaga ja 6-kaupa männases. Taim õitseb juunist augustini ja tal on kibekootav maitse. Viljaks on augustis valmiv kaksikpähklike. Paljuneb nii tuule poolt
annaabi.ee 
