Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et hälvikud (nt transvestiidid) on tavalistest inimestest kõrgemal. inimene on kõikide oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on kloun, kes püüab oma nägudega olla meelepärane kõigile ja kõigele, ta lepib saatuselöökidega, valib selle vahel mis eksitab, mis haised. Ehk siis kui varemalt oli inmene koopa vang, siis nüüd on ta selle arhitekt
Teised suhtusid Vestmanni arvustavalt, ta käitumise ja otsekohesuse pärast, kuid pidasid teda väga auväärseks inimeseks. Ta riietus alati soliidselt, kandis suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, et näidata, kui võimukas ta on. Sander- valelik ning silmakirjalik. Ta võttis kogu au endale raamatu eest, mida ta ise ei kirjutanudki. Valetas palju ning teeskles, et on luuletaja. Suhtus teistesse alandlikult ja lipitsevalt, näiteks täitis oma naise igat käsku, kui too midagi tahtis, siis ta ka tegi. Teised suhtusid temasse üldiselt ükskõikselt ning tema arvamusega eriti ei arvestatud. Ta üritas kavaluse teel hästi elada ja raha kokku ajada. Piibeleht- rahulik ja tasakaalukas kirjanik. Väga nutikas ning sõnaosav. Oma salapärasusega ning öökulli silmadega võlus Laura, ühe Vestmanni tütardest ära. Iseloomu poolest oli ta sõbralik ja heatahtlik, üritas alati aidata kui sai, näiteks
sageli hoopis tagaplaanile ning esile pääsevad riikide omakasupüüdlikud huvid. Samuti on selgelt keerulisem teha kompromisse ning jagada õiglaselt infot ja ressursse. Nii paistab veelgi selgemalt võimuka Hiina domineeriv roll. Seega mõjutab võimu ebavõrdne jaotus tugevalt riikide käitumismustrit, nende ettevõtmisi ja seeläbi keskkonna seisukorda. Nii proovivad nõrgemad riigid ühelt poolt Hiinaga lipitsevalt suhteid soojendada, aga samas kritiseerivad tema tegevust meedias või Mekongi jõe komisjonis. Hiina vastab sellele kerge manipulatsiooniga, surudes vaevata läbi oma tahtmise. Suurimateks kannatajateks kipuvad paratamatult jääma inimesed, kelle elu ja toimetulek sõltub jõest. Kohalikud protestigrupid mõjuvad suure võimumängu taustal hambutuna ning elanikud on sunnitud pealt vaatama, kuidas nende elatusallikas aegamööda hävib.
Nende kolme imeaine valmistamine on püha alkeemilise kunsti saladuste saladus. Näiteks doctor universalis Albertus Magnus ehk Albert Suur (1193-1280) kirjutas alkeemiale pühendatud raamatu eessõnas järgmist: "...Palun sind ja anun kõige oleva Looja nimel hoida seda raamatut võhikute eest saladuses. Sulle ma avaldan saladuse, kuid teiste eest varjan seda saladuste saladust, sest meie õilis kunst võib saada kadeduse aineks ja allikaks. Rumalad vaatavad meie Suurele Toimingule lipitsevalt, aga ühtlasi ülbelt, sest see on neile arusaamatu. Saavutamatuse tõttu peavad nad meie Suurt Toimingut põlastusväärseks, ent usuvad selle võimalikkusesse. Piinatud kadedusest meie kunstiga tegelejate vastu, loevad nad meid valerahategijateks. Mitte kellelegi ära avalda oma töö saladusi! Hoia võõraste eest! Rõhutan veelkord : ole kahekordselt ettevaatlik!" Usuti et filosoofilise kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti valmistamiseni jõutakse ainult teadlikult
talupojad, polnud lubatud vägivald, labase sõnavara kasutamine). Ood- ülistuslaul, "Maavärinate füüsilistest põhjustest". Luule pidi olema õpetlik. Inimestevahelised suhted muutusid (suhtlemise kombestik ja jäik reeglistik), abikaasade omavahelise armastuse väljanäitamine oli matslik, emaarmatus oli teoorias lubatud, aga lapsi ei tohtinud endaga kaasas kanda. Kujunesid pentsikud riietumistavad. Mehed käitusid naistega lipitsevalt ja naised nendega eputavalt. Inimesed ei tohtinud kasutada teatud sõnu, seltskond oli väga jumalakartlik. Kujunesid kirjanduslikud väljendid (nt häbelikkuse troonid- põsed, suu mööblid- hambad, puhtuse vahend- luud, sisemine kümblus- klaas vett, tueviku mälestus- kalender). Oli palju seletavaid, kirjeldavaid ja tagasivaatavaid monolooge. Teatris pidi olema 5 vaatust, mis jagati stseenideks ja piltideks. La Fontaine (1621-1695) oli
mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard) - Usun, kuna ei mõista. 20. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles nii-öelda looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad nad inimeste positsioonist, tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et hälvikud (nt transvestiidid) on tavalistest inimestest kõrgemal, kuna rikastuvad oma puudustest. Inimene on justkui kloun ning on oma liigutuste ja tujude ori. 21. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciorani arvates on elu mõttetus, kuna inimene on juba sündidest saadik maailma ori. Ciorani arvates on elus kõige eksitavamad mõtted ja teod, neid
“ luua ja säilitada positiivset töösuhet. Ma siis panin suu kinni (jäädes selleks ingellikuks ja kuulekaks õpilaseks, kes ma tavaliselt olen), kuigi tegelikult teadsin ma paganama palju rohkem kui tema ning otsustasin koheselt, et see õpetaja Lävida „ebameeldivate“ õpilastega meeldivalt (mitte lipitsevalt); astuda ligi, et öelda „tere“ (mis ei meeldi mulle. võib jääda vastuseta või saada vastuseks pomina); mitte vimma pidada ja alustada iga päeva puhtalt lehelt – need kõik on õpetaja käitumise suhtumuslikud aspektid, mida lapsed peagi tunnistavad, tunnustavad ja millele positiivselt vastavad. Kuidas ta võis end tunda ...?
annaabi.ee 
