Transtsütoos Osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. Selline mehhanism töötab mõnede makromolekulide, näiteks insuliini puhul. Nõrgad elektrolüüdid Enamus ravimeid on kas nõrgad happed või alused ning esinevad ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormis. Mitteioniseeritud ravimid on tavaliselt lipiidlahustuvad ja läbivad rakumembraane passiivse difusiooni teel. Ioniseeritud osakesed lahustuvad lipiidides halvasti ja saavad membraane läbida spetsiaalse transpordimehhanismi abil. Imendumine seedetraktist Nõrgad happed imenduvad paremini happelisest keskkonnast aluselisse keskkonda ja vastupidi. Nõrgad happed esinevad mao happelises keskkonnas (pH = 1,4) mitteioniseeritud kujul ja vereplasmas (pH = 7,4) valdavalt ioniseeritud kujul. Kui
Membraanides endis toimuvad keemilised reaktsioonid. Membraanides olevad TRANSPORTVALGUD ja RETSEPTORVALGUD. Vahendavad suhtlemist eri rakkude vahel, ka kudede moodustumist. 1 Ainete transport läbi bioloogiliste membraanide. Erinevate molekulide erinev võime membraani läbida oleneb nende keemilisest struktuurist. Lipiidset kaksikkihti suudavad läbida vaid LIPIIDLAHUSTUVAD ained ja GAASID.Paljud ioonid ei suuda praktiliselt üldse läbida. Ka polaarsed läbivad halvasti, kuid vesi erandinda difundeerub hästi. Permeaablus vee suhtes o n 10-2 cm/s ning Na+ suhtes kõigest 10-12 cm/s. Membraan kui selektiivne barjäär ainete liikumisele. Erinevate molekulide erinev võime membraani läbida oleneb nende keemilisest struktuurist- nende suurusest ning polaarsusest. Lipiidset kaksikkihti suudavad
östrogeenide produktsiooni ja östrogeenid stimuleerivad LH “väljalööki” ovulatsiooni ajal Substraadi poolt hormooni kontroll • Glükoos ja insuliin: kui glükoosi tase tõuseb, siis see stimuleerib insuliini väljutamist kõhunäärme poolt Hormoonide klassid Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: Vesilahustuvad hormoonid nagu katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ja peptiidse struktuuriga hormoonid Lipiidlahustuvad hormoonid on kilpnäärme hormoon, steroidsed hormoonid ja vitamiin D3 hormoon Retseptorite tüübid Vesilahustuvate hormoonide retseptorid asuvad sihtraku pinnal plasmamembraanil Need retseptorid on seotud erinevate teiseste virgatsainete süsteemidega, mis vahendavad hormoonide toimet sihtrakkudele. Lipiidlahustuvad hormoonide retseptorid asuvad sihtraku tsütoplasmas või tuumas Need hormoonid läbivad kergesti rakkude lipiidseid membraane ja
Elektrolüüdid läbivad seda membraani halvasti või üldse mitte. Järelikult tuleb vähendada polaarsust teatud ärritustega aurumine, termiline, keemiline, elektriline ja/või füsioloogiline ärritus. Elektrilisel ärritusel põhinevat teraapiat kasutatakse nn. transdermaalsete ravimite korral need on plaastrid või plaadid, kuhu on peale raviaine sisse viidud ka elektriline ärritaja. Teine versioon: kuna rakumembraan on lipiidse iseloomuga, siis saavad seda läbida vaid lipiidlahustuvad ained. Kolmas ja levinuim versioon on rakumembraani mosaiikteooria. Selle alusel koosneb naha rakumembraan lipiidsest ja proteiinsest osast. Vesilahustuvad ained läbivad just proteiinset kohta. Selle teooria õigusust kinnitab see, et läbi naha imenduvad paremini need rasvlahustuvad ained, millel on ka mõningane vesilahustuvus. 15. Jaotumine organismis (raviaine jaotumist mõjutavad tegurid, barjääride tähtsus)
Keskkonnast pärit antropogeensed saasteained- Elavhõbe (Hg) : Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste nagu kivisüsi või nafta põletamisel. Hg allikaks on ka kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Lõviosa toidu kaudu saadud elavhõbedamürgistustest pärineb aga Hg-orgaanilistest fungitsiididest nagu dimetüüle-Hg, Me-Hg kloriid ja fosfaat ning Ph-Hg kloriid ja atsetaat. Need ülimalt toksilised ained on lipiidlahustuvad, asorbeeruvad kergesti, akumuleerudes erütrotsüütides ja kesknärvisüsteemis. Kalades sisalduvad Me-Hg ühendid sünteesitakse mikroorganismide poolt jõgede ja järvede põhjasetetes ladestunud elavhõbeda anorgaanilistest sooladest. Hg looduslik tase on viimase 50 aasta jooksul stabiliseerunud ning mürgistusjuhtumid pärinevad põhiliselt kas tööstusettevõtete läheduses kasvanud kaladest või muudest erakorralistest juhtumitest
aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja –säsi ja sugunäärmed. Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Hormoonide teed efektorini jagatakse : 1. endokriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse
annaabi.ee 
