reaktsioonid. Ensüüm liitub ajutiselt lõhustatava aine (substraadi) molekuliga ning katkestab keemilise sideme, millele ensüüm on spetsialiseerunud. Selle toimel jaguneb substraadi (näiteks valgu) molekul kaheks osaks, ensüüm aga vabaneb uueks liitumiseks mõne teise samasuguse molekuliga (joonis 10). [10] Juustu valmimise seisukohalt on kõige olulisemad rasva ja valku lõhustavad ensüümid, mida nimetakse vastavalt lipaasideks ja proteinaasideks. Lisaks mikroobsetele ensüümidele osalevad juustude valmimisel ka kalgendamiseks kasutatud labi ning piima ensüümid. Ensümaatilised reaktsioonid on suhteliselt aeglased, mistõttu eri tüüpi juustudel võib valmimine kesta mõnest nädalast mitme aastani. Valmimise kiirendamiseks ja suunamiseks võidakse piima või juustude kalgendisse lisada kontsentreerimisfaasi ajal täiendavalt tööstuslikult toodetud ensüüme või spetsiaalselt töödeldud (hüdrolüüsitud)
inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Rasvade seedimine. Lipaasideks on lipaas ja fosfolipaas. Kõhunäärmenõre lipaas lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks, fosfolipaas lõhustab fosfolipiide. Talletamine. Süsivesikud ja valgud ladestuvad pöörduvalt ainult vähesel määral. Lühiajaliselt kasutuses olevad valgu reservid moodustavad vaid 45g, glükogeeni reservid 300-400g. Suuremad energiavarud on olemas ainult rasvadepoode kujul. Kolesterool. Organismile hädavajalik. Terve täiskasvanud inimese organism
Fosfotransferaasid varustavad valgu fosfaatrühmaga, sulfotransferaasid sulfaatrühmaga. 7. Lüsosoomide ehitus ja funktsioonid. Lüsosoomides paiknevad ensüümid. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell, mis toimetab makromolekulide kontrollitud lagundamist rakusiseselt. Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi, mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas satub lagundatav materjal lüsosoomidesse (endotsütoos, autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist läheb tagasi plasmamembraani, osa hilistesse endosoomidesse. Autofaagia, mille käigus lagundatakse raku enda vananenud komponente
inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Rasvade seedimine. Lipaasideks on lipaas ja fosfolipaas. Kõhunäärmenõre lipaas lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks, fosfolipaas lõhustab fosfolipiide. Talletamine. Süsivesikud ja valgud ladestuvad pöörduvalt ainult vähesel määral. Lühiajaliselt kasutuses olevad valgu reservid moodustavad vaid 45g, glükogeeni reservid 300-400g. Suuremad energiavarud on olemas ainult rasvadepoode kujul. Kolesterool. Organismile hädavajalik. Terve täiskasvanud inimese organism
Fosfotransferaasid varustavad valgu fosfaatrühmaga, sulfotransferaasid sulfaatrühmaga. 7. Lüsosoomide ehitus ja funktsioonid. Lüsosoomides paiknevad ensüümid. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav organell, mis toimetab makromolekulide kontrollitud lagundamist rakusiseselt. Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi, mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas satub lagundatav materjal lüsosoomidesse (endotsütoos, autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist läheb tagasi plasmamembraani, osa hilistesse endosoomidesse. Autofaagia, mille käigus lagundatakse
ensüümide kui ka mikroobide poolt produtseeritud ensüümide toimel. Viimastel on tähtis roll rohusööjate toitumises. Ensüümid on biokatalüsaatoritena toimivad ühendid (valgud), mis käivituvad või kiirendavad söödaosakeste keemilist lõhustumist, Ensüümide gruppe tähistatakse ainerühmade järgi, mida nad lõhustavad. Nii nim. Proteiini lõhustuvaid ensüüme proteaasideks või proteinaasideks, tärklist lõhustavaid karbohüdraasideks (nt amülaas), rasvu lõhustavaid lipaasideks. Seedekulgla sekreedid sisaldavad erinevaid ensüüme. Ensüümide funktsioonidele vastavalt tekivad lõpp- produktina erinevad ühendid. Tähtsaimad absorbeeruvad ühendid on tärklist lõhustumisel tekkiv glükoos, rasvade lõhustumisel tekkivad rasvhapped ja glütseriin ning proteiini lõhustumisel tekkivad aminohapped. Suur osa süsivesikuid esineb söödas, eriti koresöödas mitte tärklise ega suhkruna, vaid komplekssete ühenditena, nt tselluloosi või hemitselluloosi kujul
Lüsosoomide heterogeensus peegeldab nende funktsioonide mitmekesisust, mida täidavad temas leiduvad happelised hüdrolaasid (väliskeskkonnast tulevate osakeste lagundamine, raku enda vanade komponentide lagundamine, fagotsüteeritud mikroorganismide seedimine) Lüsosoomides paiknevad ensüümid: Tuntakse umbes 40 hüdrolüütilist ensüümi, mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas jõuab lüsosoomidesse see materjal, mida nad lagundavad? Selleks on kolm eri moodust: 1. Endotsütoos Endotsüteeritud materjal suunatakse rakus nn. endosoomi - s.o. vahepealne kompartment, kuhu tulevad ka hüdrolaasid ning lüsosoomi membraani valgud. Endosoomis on kergelt happeline keskkond, seal algab endotsüteeritud materjali lagundamine
enterokinaas, edais toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi interaktiiseid proteaase. Valke lõhustavaid ehk protelüütilisi ensüüme leidub maonõres( pepsiin) ja kõhunäärmes( trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesidaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. RASVADE SEEDIMINE Lipaasideks on lipaas ja fosdolipaas. Kõhunäärmenõre lipaas lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks- fosfolipaas lõhustab fosfolipiide. Talletamine süsivesikud ja valfus ladestuvad pöörduvalt ainult vähesel määral. Lühiajaliselt kasutuses olevad valgu reservid moodustavad vadi 45 gr, glükogeeni reservid 300- 400 gr. Suuremad energiavarud on olemas ainutl rasvadepoode kujul. TOITUMISSOOVITUSED:
annaabi.ee 
