rollis. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Pruudi riietus, soeng, peakate. Klassikaline pruut on looritatud ja riietatud valgesse ning
Oluline märk oli peakate, mis tähistas tema naise seisundit: neiu, mõrsja, naine. Neiud käisid paljapäi, juuste kooshoidmiseks ja ehtimiseks peapael või pärg. Abielunaise pea pidi kombekohaselt kaetud olema. Saaremaal, Hiiumaal ja Põhja-Harjumaal kandsid pruudid pruudipärga, Lõuna-Eestis (talve)mütsi, nt Hupeli (1777) teatel kandis mõrsja laulatusest pulmadeni karusnahkse äärega talvemütsi. Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise) peakatete kohta, nt Mustjalas kandis noorik kuni lapse sünnini ülli ja seejärel sai tanu. Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või kabimütsil puudusid paelad ja abielunaise mütsi äärt kaunistav kitsas pitsääris treemel. Oluline abielule viitav märk oli põll, vähemalt mandri-Eesti valdavas osas. Põlle sai pruut
loomale (see on selle jaoks, et lepitada majahaldjat uue elanikuga. Anded korjab üles peiu ema. Teine pulmapäev. Teine pulmapäev algab vakarahva saabumisega peiu koju. Ka nüüd küsitakse saabumise põhjust. Lauldakse vastastikku ja peetakse sõnasõda, kuini tulijad sisse lastakse. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõuab mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakutakse ebamõrsjat näha. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, hakatakse sööma. Mõrsjat tanutatakse(linutamine talle naise peakatte pähe panemine), kas söögi ajal või pärast söömist. Selle toiminguga muutub neiu abielunaiseks ja teda hakatakse hüüdma noorikuks (abielunaise juuksed olid vanasti lühikesed, kuid me ei lõika juukseid lühemaks kui ta ise nõus ei ole). Tanutamist tehakse pool salaja ainult tähtsamate pulmategelaste juuresolekul. Tanutajaks on peiu ema või mõõgaema. Tanutamise ajal istub noorpaar kõrvuti laua ees, millel on leivapäts, õllekann ja lihavaagen
täielikult korda saali peale sündmust. Meeskonna tööülesanded Kolm teenindajat, kaks kokka ning puhastusteenindaja teevad juba eelneval päeval ettevalmistustöid. Puhastusteenindaja peseb eelneval päeval aknad ning koristab suurema tolmu. Vahetult enne üritust koristab ta saali täielikult. Teenindajad tulevad tööle 2-3 tundi enne üritust ning alustavad ettevalmistustöödega, milleks on nõude poleerimine, laudade puhastamine ja linutamine. Kokad alustavad ettevalmistusi lähtuvalt vajadusele ja koormusele. Eelneval päeval tuleb teha kontroll, kas on olemas vajalikud lauad, toolid, töövahendid, toidunõude kogus, lauakaunistused. Samuti tuleb kontrollida puhastusteenindaja tööd, kas ta on teinud korralikku tööd nii saalis, fuajees kui ka tualettruumides. Köögi valmisolekut peaks kontrollima juba eelneval päeval, kuna päev enne tuleb valmistada Vabariigi tarretis. Toidumaterjali olemasolu vajab ka kontrollimist.
rahulolu. Rahvaloendajate ürituse programmi kuulus: 1) Hommikul oli vaja katta kohvilaud ja pakkuda kohvi ning teed, 2) lõunaks oli vaja katta supi söömiseks lauad ja pakkuda neile suppi, 3) peale lõunat oli vaja katta kohvilaud ja pakkuda kohvi,teed,ning küpsiseid. Kohvikus toimus igal nädalavahetusel üritused,millest peamised olid sünnipäevad. Siis kuulusid minu tööülesannete hulka laudade paigutus,laudade linutamine,nõude poleerimine ja laudade katmine.Samuti pidin suupisted lauda viima,tegema leivataldrikud,puuvilja vaagnate tegemine, mahla ja vee lauda viima ja mõnel üritusel oli vaja sampuse,veini või konjaki välja valada. Siis kui mõnel nädalavahetusel toimus mitu üritust korraga sain ma kindla ürituse lauad iseseisvalt katta.Mitmed üritused toimusid maavalitsuses,kuhu oli vaja teenindajat,kellele pole vaja pikemalt seletada tema tööülesandeid. Kuna ma viibisin
relvastatu (s.o. isamees, peiupoiss, peigmees) vahele, kes naiste laulu saatel mõõku tema pea kohal kokku löövad. Sellal visatakse mõned mündid tulle, mille kustumist ära oodatud, rahad välja otsitud ja maharaiutud puu kännu sisse taotud. Laulu ja muusika saatel pöördub seltskond majja tagasi. Väljaspool Kolga-Jaanis oli ainult see osa aletule tseremooniast tuntud. Pärast söömist järgnes sisuliselt kõige olulisem komme pulmades, nimelt tanutamine e. linutamine naise peakatte (linik, rätik, müts, tanu) mõrsjale pähepanemine. Alles selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati pidama noorikuks. Tanutamisega oli abielu sõlmitud. Enamasti tanutati mõrsja peiukodus sinna jõudmise päeval. Kohati tehti seda ka mõrsjakodud. Tanutamist toimetati tavaliselt poolsalaja, tähtsamate pulmategelaste juuresolekul kuskil kõrvalruumis aidas, saunas või laudas. Tanutajaks oli üldiselt peiu ema (kui see oli surnud, siis isamehe naine)
Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siids laulu saatel üles otsima. Tagasisõit peigmehe juurde oli veelgi pidulikum ja kärarikkam. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Selliseid kombeid harrastatakse ka tänapäeva pulmas, kus tehakse päris põnevaid jõupingutusi tseremoonia ette valmistamisel ja läbiviimisel kas siis külarahva või sõprade poolt. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruudil vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda ". 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandunud uued