Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 m sügavuselt kiirusega 8 m/min. Ankru alla laskmisel väikesel sügavusel (~40m.) lahutatakse ketitrummel võllist ja tema põõrlemiskiirust (ankru langemiskiirust) reguleeritakse lintpiduriga. Suuremate sügavuste korral lastakse ankur vette ühendatud ketitrumliga mootori abil. 3 Ankru põhiosadeks on massiivne terasest säär ja merepõhja haakuvad käpad. On olemas toega (tokiga) ja toeta ankurid. Toega ankur on näit. admiraliteediankur. Toeta ankrud, n.n. patentankrud on põõrduvate käppadega, tuntuim neist on Halli ankur. Erinevatel patentankrutel on sääre ja käppade vaheline nurk erinev
voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa. 15)Millest koosneb ankruseade? Ankruseade koosneb:ankrud,ankrukett koos ketihalsiga,ankrupeli,stopparid ankruketi kinnitamiseks,ketikast,ankru-ja ketiklüüs,juhtpult. 16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob
traalnooda võrgu osa on juba vees , pardal on siis veel jäänud raskused ja ujukid . Vaierid mõõdetakse välja ja märkistatakse , see tähendab et iga 25 või 50 m peale tehakse vaierile märge . Kui läheb vaierite vette laskmiseks on hea jälgida kui mitu meetrit on vaiereid juba vette läinud . Vaierid keridakse vabalt keerlevale trummlile mis asub vintsi töövõllil . Vaieri trummlid ja vints ühendatakse oma vahel nukksiduriga . Trummlid on varustatud lintpiduriga . Samuti valmstatakse ka teised kaablid ja otsad valmis . Vaadatakse üle , et ei oleks liiga kuulnud , rebenemis kohti või lihtsalt ei oleks moraalselt vananenud . Ning see järel paigutatakse kaablid , otsad oma kohtadele . Samamoodi trummlile nagu vaiereid . Traalaudade automaat stopperlukud seadistatakse nii moodi , et vajadusel saaks traallauad kohe sisse lasta . Traallaual on nii öelda kaks ülemineku otsa . Ühe otsa külge kinnitatakse vaier . Vaier oma korda asub trummlil
Ankru allalaskmiseks lahutatakse Kardinaalsüsteem on navigatsiooniohtude tunda ära poide tulekarakteristiku järgi. Igal ketitrummel võllist ja tema pöörlemist ujuvmärkidega tähistamise süsteem, mis näitab poil on oma kindel tule iseloom ja värvus. Nt. aeglustatakse lintpiduriga. Ankrupeli peab ohtliku koha ja seda tähistava märgi Kardinaalsüsteemi lõunapoil on on suutma hiivata üheaegselt kahte ankrut 50 omavahelist asetust ilmakaarte suhtes. Nt: tulekarateristikuks W, VQ(&)+LFI.10s või meetri sügavuselt, kiirusega 8 meetrit minutis.
3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriva laeva helisignaal on iga kahe minuti järel kolm järjestikust vilet üks pikk ja kaks lühikest. Pukseeritava laeva helisignaal on iga kahe minuti järel neli järjestikku vilet, ühe pikka ja kaks lühikest. 4. Ankrusse jäämise tehnoloogia sõltuvalt ankrupaiga sügavusest Kui sügavus üle neljakümne meetri siis lasta koos ankrupeliga kui alla selle siis lintpiduriga. Pilet No. 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale
Sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga ühe ankru tõstmiseks. Ankruseadme komplekti kuuluvad peale peli või kepsli veel ankrud, ankruketid, pidurid ankrukettide kinnitamiseks, ketikastid, ankru- ja ketiklüüsid ning juhtpult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankru allalaskmiseks lahutatakse ketitrummel võllist ja tema pöörlemist aeglustatakse lintpiduriga. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50 m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 m ja koosneb umbes 25 m pikkustest osadest , mida nim. seekliteks. Ketiseekel koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss. Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi. Ankru ja keti vahel on
laevade asendi järgi, mis näitab tuule ja Joon. 13.4. hoovuse koosmõju suunda. Joon. 13.5. Ankrupaigale lähenemisel ja ankru äraandmisel tuleb täita järgmisi nõudmisi. Ankur peab olema klüüsist välja lastud kuni veeni, rippudes nii peatatuna vaid lintpiduriga. Eriti tähtis on see madalatel temperatuuridel, mil ankrusäär võib olla klüüsi kinni külmunud. Pakil töid juhatav tüürimees peab olema tutvunud ankrupaigaga kaardil, teadma pinnase iseloomu ja sügavusi. Samuti tuleb teda tutvustada lähenemise ja manööverdamise plaaniga. Pehme pinnase korral ja tingimusel, et sügavus ei ole suurem kui 25- 30 m, antakse ankur ära lintpiduri vabastamisega. Suurematel sügavustel ja kivise pinnase korral lastakse ankur peli abil
annaabi.ee 
