suutnud eestlasi juhtida, elu korraldada ja vaenlaste vastu astuda, siis oleks kuningriik ka kestma jäänud. Eestlased vajasid koolitarkust ja usku tulevikku, et elu läheks rikkamaks ja elu-olu paremaks. Kuid kuna elasime strateegiliselt sellises geograafilises paigas ja olime väikeriik, siis usun, et Eesti kuningriiki ei oleks olnud kauaks, sest Eesti oleks kiiresti ohtu sattunud, sest meid ähvardas Kalmari unioon läänest, Krevo unioon lõunast, ning Novgorodi ja Pihkva linnvabariik idast, kes ihkasid läbipääsu merele ja kaubateedele. Eesti oleks olnud pidevas sõjas ja kaitses oma maa eest, mis oleks kurnanud rahvast ja poleks lasknud maal areneda ja jõukamaks muutuda. Lihtsalt filosofeerides oleks me kindlasti soovinud tugevat ja iseseisvat ning maailmas tunnustatud kuningriiki, keda oleks austatud ja kelle kodanikud oleksid olnud targad, haritud ja seadusekuulekad ning õnnelikud omal maal -kuid ajaloo vahendusel selgub, et meie maal oli teine saatus. 11.12
Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad. Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova. Arvan, et raad valitses linna suhteliselt kindlakäeliselt, näiteks linnavõimud andsid välja luksusmääruseid. Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib piiramise aluseks sai varanduslik tsensus, hiljem seisus. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega kaasnes spetsialiseerumine
aasta märtsis vallutab Austria Belgia tagasi ja taas Belgia Prantsusmaale 1794. Hollandist saab Bataavia Vabariik. Vajatakse uut tüüpi sõjaväge. Esile hakkab tõusma Napoleon Bonabarte. Leitakse, et Prantsuse sõjavägi võib hakata aktiivsemalt tegutsema. 1796. aasta Napoleoni Itaalia sõjakäik, mis oli Itaalia killustatuse tõttu edukas. Itaalia feodalism variseb kokku. Itaalias kehtestatakse kodanikuvabadused. Prantsusmaaga liidetakse Nizza ja Savoia, Cannae ja vallutatakse Veneetsia linnvabariik. Röövitakse kunstiväärtusi. Itaalia linnriike toetab Austria, kes saab samuti lüüa.. 1797. aastal vaherahu Prantsusmaa ja Austria vahel CAMPOFORMIO vaherahu. Austria peab nõustuma Reini vasakkaldast loobumisega (ca 63 000 km2 ja 3,5 milj elanikku, Belgia ja Milano vahetatakse Veneetsia vastu). Luuakse Prantsuse tütarvabariikide süsteem. 1798. aastal Sveitsi vallutamine ja Helveetsia vabariigi loomine. Kirikuriik kuulutatakse Rooma Vabariigiks, Napoli Parthenoni vabariigiks
täidab eelkõige esindusfunktsioone, jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames (nt Norra, Rootsi) Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajalooliselt jaguneb vabariik orjanduslikuks (demokraatlik – võim kuulus rahvale, aristokraatlik – võim kuulus kitsale eliidile), feodaalseks (linnvabariik – eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt) ja sotsialistlikuks (kommuun – sotsialistliku vabariigi esimene katse; nõukogude – tekkis 1917. aastal Venemaal; riigi kõikidel tasanditel oli rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem, üheparteiline süsteem; rahvademokraatlik – peale II maailmasõda, kes jäid NSV Liidu mõjutsooni; säilis tihti suuremas või väiksemas osas senine
ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel: - Despootia – osavõtt 0 - Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses, nt konstitutsiooniline monarhia - Demokraatia – kõrgeima riigivõimu allikas ja kandja on rahvas,
asus; kitsad tänavad, läbikäigud, siseõued, paljusid tänavaid katsid varikatused, üles riputatud riidetükid, majade uhkemad küljed olid tänava poole, eredad värvid, eriti punane ja kuldne; linnu üritati planeerida, kaunimaks muuta Euroopa suurimad linnad 1250.a. suurim linn Pariis, siis mõned Itaalia linnad ja Gent (Madalmaades) Raekoda asus omavalitsusega linna turuplatsi lähedal Raad valitses linnvabariike, eesotsas bürgermeistriga Bürgermeister rae eesotsas Linnvabariik linn, mis oli end senjööri võimust sõltumatuks võidelnud ning liitnud ümberkaudsed maa-alad oma valdustega, seda juhtisid valitavad nõukogud, valitses raad ja bürgermeister, olid ka linnakohus, kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest Tsunftid ja gildid olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti
tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademoraatia, pärilik partokraatia - Korea RDV). 39 Võttes aluseks rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisest, saame kolm riigi ajaloolist tüüpi: 1) despootia - rahva osavõtt "0",
annaabi.ee 
