2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja. 7
hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning Punaraba on väiksemad ning nooremad. Siin ei leidu maalilisi laugastikke. Siinsed rabad on kumerad nagu leivapätsid. Järsku rabarinnakut saab hästi vaadelda Kaasikjärve rabal vastu Endla järve ja Männikjärve raba lääneservas. Iseloomulik on
lastetuba, eestuba, virtina tuba, kirjutus- ehk töötuba ja köök ning lisaks veel mitu ruumi Endla soostik · Endla soostik on soomassiiv Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos · Soostiku pindala on 25 100 hektarit, kusjuures selle pikkus põhjast lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit · Soostikust üle poole on madalsoo (58 %), 13 % siirdesoo ja 29 % kõrgsoo · Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku ja Endla. Kivisilla juga · Kivisilla joastik (ka Saka joastik) asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka pangast · Joastik koosneb kolmest suuremast astangust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit · Joastikku toidab 2 meetri sügavune Ranna peakraav, mis raiuti paesesse pinnasesse juba 19. sajandi keskel Kõpu tuletorn ·
Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. · Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda jääb ligi pool. · Reservaatidena paiknevad valla territooriumil Endla ja Linnusaare raba. · Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd. · Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää sulamiselmoodustunudSuur-Endla järve kinnikasvamise tagajärjel. · Säilinud on jäänukjärv Endlas. Rabamänd Laudtee üle Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline
puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Mõned neist muutuvad märjal ajal raskesti läbitavaks, kummikud on märgalal peaaegu alati soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. *Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis. * Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal. * Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad. * Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi. · PÕLTSAMAA ROOSIAED Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 (pargi-, põõsa-, roni-, mini-, teehübriid jpt). · KIRNA MÕIS
4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? See ala on rabade võlumaa - siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Looduskaitsealal on seitse erinimelist rabamassiivi. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaitseala lääneosas väljuvad allikad suurim ja huvitavaim osa Pandivere 32 kõrgustikku ümbritsevas allikakees. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Võlingi laugeallikas ja Oostriku allikad kuuluvad Eesti veerohkeimate allikate hulka
Õhukese turbakihiga kaetud alasid, kus enamasti kasvab mets, on 3-4 korda rohkem. Suurem osa meie soid on väikesed. Soostumise poolest oleme maailmas Soome järel teisel kohal, meile järgneb Kanada (u 12 % pindalast). --- 95 Eesti kliima on kogu jääajajärgsel perioodil olnud soode tekkeks soodne. Kõige varem hakkasid sood kujunema Kagu-Eestis. Vanimateks soodeks loetakse Väikese Emajõe keskjooksul asuvat Kuiksilla sood, mille vanuseks hinnatakse u 10.000 aastat ja Linnusaare raba Endla soostikus. Ka Soomaal on sama vanusega nt Valgeraba ja Öördi raba. Eestis on sood levinud üle kogu territooriumi, kõige enam leidub neid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madalikul. Vähem soostunud on need maa-alad, kus vete äravool on suhteliselt hea, nt Lääne-Eesti rannikualal ja saartel, Pandivere kõrgustikul ja Põhja-Eesti rannikul, kus vete äravoolu soodustavad karstinähtused.
annaabi.ee 
