olevad osad. Siiski on Peipsi taimestik erakordselt liigirikas selles esineb 66 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille, konnaosja jne. Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Peipsis esineb 36 kalaliiki. Põhilised kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Vähem leidub koha, linaskit, vimba, angerjat, kokre jt. Peipsi on ka üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle saja liigi vee- ja soolinde. Pesitsejatest leidub seal rohkesti naerukajakaid, sinikael-parte, tuttpütte, roolinde jt. Eesti ajaloos on Peipsi järv olnud väga tähtis. Järv on andnud rahvale toidust, olnud tähtis ühendustee. Paljusid Peipsi ääres leiduvaid kive seostab folkloor Kalevipoja tegudega.
Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt. Linde on järvedel ja nende ääres mitmesuguseid. Samuti on ka Peipsi üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle 100 liigi vee- ja soolinde. Neist on pesitsejaid ligi 40 liiki, arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub enam naerukajakaid, sinikaleparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk (vesikana), ruik (rookana), tait (tiigikana), mustviires, väikekajakas, vihitaja jt. Haruldastest lindudest väärivad märkimist rääskpart, väikehüüp ja hüüp. Peipsi on väga
Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik, tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas, luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008).
ja purjeka laenutuse. Ujumise ja päevitamise kõrvale saad osta jahutava jäätise või toekama kõhutäie. Pikal rannaribal, promenaadist eemal, leiad ka vaiksemat ja privaatsemat äraolemist. Valgeranna metsatukk ja rand on ka populaarne jalutamispaik ning ootab sind igal aastaajal! VANA- PÄRNU LINNUVAATLUSTORN Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi, eriti linnurikas on see ala aprillist oktoobrini. Tornist näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Tornist avaneb üle jõesuudme huvitav vaade muulidele, Pärnu linnale ja liivasele rannaribale. Parklast tornini ja tagasi on umbes üks kilomeeter jalutamist, sealsamas on ka väike ujumisrand. See on hea sihtkoht pikemaks jalutuskäiguks või rattasõiduks, teel saab tutvuda ka Vana-Pärnu linnaosa väikeste armsate tänavatega.
saada luba kaitseala valitsejalt. Matkarajad Endla järve matkarada (8,5 km) Rajale jäävad sellised loodusväärtused nagu Kaasikjärve raba, Endla järv (287 ha), lodukaasik, Endla puisniit, Mustjõgi, Kaasikjärv, Männikjärve raba, Männikjärv ning erinevad metsakooslused. 10 000 aastat tagasi oli ala üks suur veeväli, mis hakkas kliima soojenedes kinni kasvama. Endla järv on üks Suur-Endla järve jäänukeid. Järv on kala- ja linnurikas. Veetaseme alanemise tõttu on järvepõhi hakanud taimestuma ja soostumine kiireneb. Kaasikjärve raba ilu saab nautida ka linnuvaatlustornist. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Võlingi allika matkarada (1,2 km) 12 Rajale jäävad sellised suursugused vaatamisväärsused nagu Võlingi puisniit, Võlingi oja, eritüübilised allikad: Võlingi langevallikas ja Vilbaste tõusuallikate rühm, erinevad
ahvenat, haugi, linaskit, kiiska, mudamaimu, angerjat jt. kalu. Tiskre oja rohekoridoris on lagedaid kuivi rohumaid, niiskeid niite, ojaäärseid lehtmetsi, männikut ja ka palju aedu. Seepärast on seal kohatud linnuliikide arv suhteliselt suur, seda ka haudelindude osas. Linnudirektiivi I lisa liikidest on kohatud roo-loorkulli ja täpikhuika. Muudest kaitsealustest liikidest on veel hänilast, väänkaela, suitsupääsukest ja väike- kirjurähni. Ka Harku järv on olnud linnurikas: enne II maailmasõda esinesid seal tutt- ja sarvikpütt ning sinikael- ja rägapart. Praegu võib järvel näha peamiselt jõgitiiru ja kõrkja-roolindu. Ilmselt on liiga intensiivne inimtegevus linnud järvelt peletanud. Seega projektilt otsest kahju neile juurde enam ei tule, kuna antud piirkonnas ei pesitse nad niigi. Olulisematest liikidest on seal registreeritud põdra, metskitse, metssea, rebase jm loomade esinemist.
Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Kahepaiksed Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga suurtes ja sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohe-kärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Linnud Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti ka vesipapp. Kasari delta linnurikas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Jõgede haudelinnustiku kooslused võivad sarnaneda järvede omadega. Määravaks on vee, kallaste ja ümbritseva maastiku iseloom. Roostikes on suur kureliste (lauk, rooruik, täpikhuik, väikehuik) osakaal. Imetajad: saarmas, ondatra, kobras.
annaabi.ee 
