LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13
sellepoolest täisarengust, et nendel putukatel jääb nukustaadium vahele. Tähtsus looduses Kuigi putukad on pisikesed, on nende ökoloogiline tähtsus looduses väga suur. Tänu putukatele on võimalik paljude teiste organismide elu. Putukad tolmeldavad õistaimi. Mitmete õistaimede õie ehitus on arenenud koos putukate arenguga. Nii on paljudel liikidel kujunenud kindel tolmeldaja. Putukad on ka toiduks paljudele suurematele loomadele. Neil on oma kindel koht toiduahelas. Nt linnupoegade üleskasvatamine putukateta oleks mõeldamatu. Putukate hulgas on palju kõdu- ja raipetoidulisi, kes lagundjatena on vajalkud aineringes. Nad aitavad orgaanilise aine ehk elusaine muuta taas anorgaaniliseks mineraalaineks, mida taimed saavad mullast vees lahustunud kujul. Mõnest putukaliigist saab inimene ka otsest majanduslikku kasu, tarbides neilt saadud aineid, nt mesilastelt mett ja vaha, siidiliblikatelt siidi ja kilptäidelt värvaineid.
Kalarikastel veekogudel sööbki saarmas peamiselt kalu, kuid suurel osal veekogudel peab ta leppima konnade, veeputukate ja vaid väheste väikeste kaladega. Varematel aegadel oli talvel üks saarma peamisi toiduliike jõevähk, headel vähijõgedel ka suvel. Saarma toidusedel oleneb suuresti aastaajast ja veekogu eripärast selle elustiku koosseisust . Suvel on saarma toidusedel kõige mitmekesisem, suurim osatähtsus on siiski kaladel (30 40%), linnupoegade koorumise järel on saarma toidus olulisel kohal ka veelindude, esmajoones sinikael-pardi pojad, paiguti võib nende osatähtsus küündida 2025 protsendini. Konni on saarma toidus suve hakul alla 20%, kuid sügiseks nende osatähtsus suureneb. Sügisel on veekogude ja nende kaldaalade elustik kõige rikkalikum. Linnupojad on selleks ajaks juba lendama õppinud ja neid ei saa enam nii hõlpsasti kätte, seevastu pisiimetajaid
Nad ei konkureeri oma vanematega toidu pärast, kuna nende toidulaud erineb.Sedasi on rohutirtsudel, prussakatel, lutikatel. 13. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tänu putukatele on võimalik paljude teiste organismide elu: • õistaimede tolmeldajad, seetõttu sõltub neist paljude taimede püsimajäämine ja ka paljude kultuurtaimede saak. • on toiduks paljudele suurematele loomadele. Kindel koht toiduahelas. Linnupoegade toidulaud koosneb putukatest. • kõdu - ja raipetoidulised, kes lagundajatena on vajalikud aineringis. • majanduslik kasu (mesi, vaha, siidi, kilptäidelt värvaineid). Aga on ka kahjulikke putukaid: • põllu- ja metsakahjuritest putukad • haigustelevitajad (sääsed, kirbud, lutikad) • rikuvad inimeste toitu (prussakad, kärbsed, jahumardikad) 14. Selgrootute elupaikade mitmekesisus. Selgrootud elavad igalpool
ja alles järk-järgult õpivad ignoreerima ehk harjuvad sellistega, mis esinevad keskkonnas sageli ja ei kujuta endast ohtu. Sotsiaalsete sidemete väljakujunemine Imprinting ehk vermimine lindudel – Esimesena avastas imprintingu ehk vermimise nähtuse K. Lorenz, kellele vastkoorunud emata pardipojad hakkasid kõikjale järgnema. Vermimise funktsioon looduses seisneb selles, et see tagab ema tundmaõppimise ja ema kaitse all püsimise vastkoorunud linnupoegade poolt. Linnupojad järgivad väga lihtsat sünnipärast reeglit, umbes midagi niisugust: „Suur silmatorkav objekt, kes koorumise ajal sinu läheduses viibib, on sinu ema. Püsi tema juures.“ Sellise reegli järgimine põhjustab looduses harva riski, kuna looduses ongi esimene suurem objekt, kes kooruvate linnupoegade juures viibib, peaaegu alati nende ema. Samal ajal õpitakse vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte: • nt kui eksperimendis on linnupoeg vermitud punase
Kiskja äratundmine: katse ja eksituse meetod (ohtlik), teiste isendite kogemusest õppimine. Sotsiaalsete sidemete areng. Imprinting lindudel, selle funktsioon looduses ja iseäralikud jooned. Imprintingu erinevad tüübid. Imprinting imetajail. Imprinting ehk vermimine lindudel, vastkoorunud kanapoeg on valmis järgnema peaaegu mistahes suurele objektile, mida ta peale koorumist enda juures kogeb. Vermimise funktsioon on selles, et see tagab ema tundmaõppimise vastkoorunud linnupoegade poolt. Samas õpitakse vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte. Esineb tundlik periood. Kui tundlikul perioodil on linnupoja lähedal mitu objekti, eelistab ta suuremaid ja silmatorkavamaid. Filiaalne imprinting (ema õppimine), suguline imprinting (õpitakse sigimispartnereid tundma). Imetajad eelistavad asendajaid, kes on nende moodi, pehmed, karvased, õiges suuruses, inimestel näo osade asetus oluline. S. Freudi “omakasupüüdliku armastuse” idee, selle paikapidavus
annaabi.ee 
