Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet. Väga vana komme on linnupette söömine. Seda söödi jüripäevast rukkilõikuseni.
Saadud toitu nimetati ääripudruks. Vee ja kaerajahu hapendatud segust keedeti kaerakile ehk kiisel. Mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piimaga, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka külma tarretisena. Kartuleid, liha ja kastet hakati hakati valmistama alles 20 saj. alguses. 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni. Tanguvorste ja verivorste tegid vanad eestlased samuti, kuid vorsti koostis on tänaseks tundmatuseni muutunud. Samuti hakkati kasvatama tomateid ja paprikaid. Küsimused Kuidas hakati körti ja leent nimetama? Nimeta kolm toitu mida hakati valmistama pärast 1920.a? Kus keedeti ohtralt tatratanguputru? Kasutatud kirjandus http://www.e-uni
tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõigatud ots oli ukse poole- leivatükk võis uksest välja minna.Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab.Andes võõrale leiba lõikas perenaine pätsi otsast kärsakese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda.Kui söömas oli pere siis sai
Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni.
Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga. Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahonnikul jüripäevast k uni rukkilõikuseni. Kaasaegne Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Mõndagi oleme traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa võtnud üsna muutumatul kujul, osa toite vaid idee näol ja teistest toiduainetest valmistades. Paljud toidud oleme peaaegu unustanud, mitmed toidud on seoses elu- ja toitumistavade muutumisega lausa kõrvale heidetud. Aja jooksul on meie võimalused,
Üritused koolides ja kultuuriasutustes 25. märts- paastumaarjapäev Ingel kuulutas Maarjale, et sünnitab poja Jeesuse Kombed: Naistepüha Riietumine valgesse Tõusta enne päikest Laastude otsimine Seakontidega ennustamine Saabuvad esimesed rändlinnud Söök/Jook: Puna joomine Linnupette võtmine Töö keelud: Käsitöö Juuste kammimine Põranda pühkimine APRILL (jürikuu, mahlakuu) 1. aprill- karjalaskepäev Kombed: Kari lastakse õue Ristimärkide tegemine Suitsutamine Nõiasõnade lausumine Karjavits Söök/Jook: Kanamuna 14. aprill- künnipäev
Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev 9.märts õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale Linnupete linnupette võtmine kevadine esimene hommikueine Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba Komme põhineb uskumusel, et teises ilmas talvitunud rändlinnud kannavad endaga surma kahjustavat jõudu ja kui inimene näeb v kuuleb mõnda lindu tühja kõhuga, siis on oodata pahandust, õnnetust, haigust v surma Linnupesa, linnulaastud Kevadised rahvakalendri tähtpäevad (paastumaarjapäev, urbepäev, lihavõtted)
Kõige levinum oli hapukapsasupp. Keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel ei olnud liha. Siis keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpus nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Siis hakati lõunasöögiks tegema kartulit, liha ja kastet. Jüripäevast (23. aprill) kuni rukkilõikuseni söödi ka varahommikul. Seda nimetati linnupette söömiseks. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjeldage eestlaste toidukultuuri vanal ajal. ÜLESANNE 1. Iseloomuatage meie esivanemate toitumist (võtke aluseks toidupüramiid). ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 10.2. Tähtpäevatoidud Vanal ajal olid toomapäevast (21.dets
annaabi.ee 
