Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
Poola inimarengu indeks on 0,862 ning ta on 37 kohal maailmariikide seas. Poola RKT (rahvamajanduse kogutoodang) 1995. aastal oli 3276 (USD) ja 1990. aastal oli 3960 (USD) ning kasvutempo oli 120,9%. Poola majandus tugineb peamiselt toiduainetööstusele, rasketööstusele, keemiatööstusele ning ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Loomadest on tähtsaimaks siga, sest Poola sink on tähtis ekspordikaubaks, nagi ka kanamunad, mis saadakse linnukasvatusest. Kalandus on ka arenenud, kuid teravilju tuleb importida, sest piisavaks tootmiseks puudub vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikest töötab põllumajanduses. Nendest andmetest siiski ei saa me järeldada, et Poola ekspordibki ainult toiduaineid. 40% ekspordist moodustavad igasugused masinad ja seadmed. Riik ekspordib ka autoid ja lennukeid, 10% ekspordist on keemiatööstus, metalle, tekstiili.
1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit ning on pidevalt kasvanud. Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas, suur osa toodangust läheb ekspordile. Metallidest toodetakse veel vaske, alumiiniumit ja tsinki. Äärmiselt oluline on Poola jaoks keemiatööstus
Selles riigis on vananev rahvastik. Majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures.
aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti,
kohustuslik. Poola majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Poola majandus Masinatööstusest saadakse
Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise
PÕLLUMAJANDUS Võrreldes möödunud sajandiga on põllumajanduse osatähtsus riigimajanduses vähenemas. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Põllumajandus on laialdane ja mitmekülgne. Kasvatatakse kartulit, teravilja (rukis, nisu, kaer), juurvilja, tubakat, lina, humalat ja kanepit. Kasvatatakse ka liha- ja piimakarja. Lehmi piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Ning tegeletakse kalapüügiga.12, 13 11 http://www.indexmundi.com/poland/unemployment_rate.html 12 Maailma teatmeatlas. lk 35. 13 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html 5 Kuigi Poolas on suur maarahvastiku osa ning ajaloolised põllumajandustavad, soovitab Euroopa Liit arendada seal nisitootmist. Väikepõllumajanduse ajakohastamine nõuaks suuri toetusi, EL aga soovib neid pigem vähendada.
dozamech.pl/en/index.php? option=com_content&task=view&id=358&Itemid=435 (28.03.2015) 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. -Tallinn. 1987. 4. A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Tartu. 1999. 169-170 lk. 5. Kört, M. OÜ Kupna Mõis keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn. 2005.Kättesaadav: http://www.klab.ee/wpcontent/uploads/2013/05/23.pdf (28.03.2015) 6. Keskkonnaamet. Looma ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Kättesaadav:http://www.keskkonnaamet.ee/public/juhend_KKM_maaruse_nr48_ra kendamiseks_060410.pdf (28.03.2015) 16 LISAD Lisa A. Ainetöö sisupunktid Ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" Aines Agrologistika TE.0903 Autor: Mailis Zirk
aastate lõpul, veidi enne nõukogude re? iimi lagunemist. Samuti asuti sel ajal ülemäära gigantseteks kujunenud majandeid jaotama ratsionaalsemateks üksusteks, vähenes sovhooside osakaal. Majandite territooriumi suurendamise kõrval alustati juba 1960. aastatel tootmise kontsentreerimist ja spetsialiseeritud ettevõtete rajamist. Loodi Tallinna Linnuvabrik ja samalaadne Tamsalu ettevõte Põdrangu sovhoosis. Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud
annaabi.ee 
