Väravavaht räägib, et kaugel sellest. Vanamees vastab, et kahju, sest Ülemiste järv tahaks Tallinnaga jõudu katsuda. Vanamees läheb ära. Ja nii kordub see mitu aastat järjest. Sellest sai linnavalitsus teada ja andis käsu vanamehele vastata alati, et linn pole ammugi veel valmis. Varsti kadusid linnaväravad ja väravavahid asendusid linnavahtidega. Ühel sügisel tuli vanamees uue linnavahi käest küsima, et kas linn valmis? Linnavaht vastas, et miks mitte. Korraga tõuseb Ülemiste järv üle kalda ja voolab linna poole. Linnaisad jooksevad karjudes, et linn pole valmis, aga midagi ei juhtu. Ruttu hakkasid töömehed veele tõkkeid tegema ja päästsid linna. Niimoodi pääsesgi Tallinn uputusest.
Seda näitab teose ,,Kuritöö ja karistus" peategelase elu. Piinad, mis ta elas läbi peale inimese tapmist võtsid tema üle võimust. Ta hakkas kahtlustama ja muutus paranoiliseks. Lõpuks tunnistas ta oma teo üles ja alles siis sai ajapikku hingerahu. Tegu jäi teda ikkagi kummitama. Teist tüüpi inimesed on need, kes on nii-öelda edukad. Nendel on auahnust ja nad pürgivad kõrgemale. Nad on nõus pugema teistele, et oma positsiooni parandada. Nõnda tegi linnavaht jutus ,,Kameeleon". Ta puges kindralile, lootes sellega heas valguses silma paista ja paremat elu elada. Taolised inimesed lõpetavad tavaliselt kas sügavalt pettudes või siis aja jooksul järjest positsiooniredelil kõrgemale tõustes. Ka neile endile tavaliselt poetakse vähem tähtsate positsiooniparandajate poolt. Need on sellised inimesed, kellel läheb hästi materiaalselt ja karjääri mõistes. Positsioon on realismis kõik. Seda näitas ka jutt ,,Paks ja peenike", kus
Varemgi oli juhtunud, et enne küttide tulekut mõni ammumees papagoid alla lasta püüdis, kuid see polnud veel kunagi kellelgi õnnestunud. Hoolimata sellest, et ümberseisjad Toomast alles poisikeseks pidasid, õnnestus tal ometi lind alla lasta. Igal inimesel Tallinna ümbruses oli nüüd Tooma nimi suus ja sõjasulaste pealik küsis, kas Toomas ei tahaks ka sõjasulaseks hakata. Poiss oli rõõmuga nõus. Toomas oli nii vapper ja kohusetundlik linnavaht, et pärast tema surma hakati sõjasulase kuju Raekoja tornis tema järgi Vanaks Toomaks kutsuma. Oleviste kiriku legend. Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis:
tegemist võhivõõraga, (mitte kui tema Vanapagana!): „Mis te soovite?“ * Kirjuta lõigust variant, milles on fokusseering teisel tegelasel ja samaaegne jutustamistüüp Aino Kallas „Reigi õpetaja” „Catharina Wycken, kas sa kuuled mind?” Chatharina ahelateta jalad peatuvad ja ta pöörab oma pea hääle suunas. Sel korral ta kuulis tema häält. Huulenurgast jookseb otsekui valu joon, tema väike lõug väriseb. Linnavaht tõukab teda küünarpääga külge, ja Chatarina jahmatab ning läheb ikkagi edasi. „Catharina, mina olen siin.” Oli kuulda taas häält, kui Chatharina kolmandal ja viimasel ringil oli. Chatarina vereta huuled avanevad, ja ta tahab kõnelda, ning rätiku alt, mis tema silmi peidab, veereb pisar tema põsele. Aga tema käed on seotud, ja ta ei või seda mitte ära pühkida. Ja enne kui
Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Paks ja peenike Tegelased: paksMisa, peenikePorfiri Raudtee vaksalis kohtuvad kaks vana sõpra. On pisarateni liigutatud ja lõpmata õnnelik, et üksteist kohtasid. Kui üks saab teada, et teine on salanõunik ja kõrgel astmel, muutub esimene kohe lömitavaks ja aupaklikuks ja kummardab aukraadi, unustades inimese, kes seal taga peitub. Kameeleon Tegelased: politseiülevaataja Otsumelov, kullassepp Harjukin, linnavaht Jelodõrin, rahvahulk, kindrali kokk Prohhor. Koer hammustab kullasseppa. Mees nõuab politseiülevaatajalt, et koer magama pandaks, Ülevaataja on sellega päri, kuid kuuldes, et too koer võib olla kindrali oma, muutub ta kohe lömitavaks ja arvab, et koer ei ole siiski midagi nii hullu teinud. Seisuses peitub võim. Inimene Vutlaris Tegelased: Jutustajad Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin; Belikov; Mihhail Savvits Kovalenko ja tolle õde Varenka.
oli see ka ainuke köetav ruum raekojas.4 1530. aastal paigutati esmakordselt Vana Toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Peas laiaääreline peakate, seljas tollasele palgasõdurile tüüpiline ribadeks lõigatud varrukatega vammus ja sellel omakorda osaliselt keha kattev harnisk, jalas tömbininalised jalanõud ning mõõk uljalt vööl nõnda seisis see legendaarne Tallinna linnavaht postil nelisada neliteist aastat, kaks kuud ja üheksa päeva, saades vahepeal paaril korral isegi ametikõrgendust. Kuna majanduslikult ränga Liivi ning Rootsi-Poola sõja alaj ei olnud rael torni remontimiseks vahendeid. Alles 1627. aastal saadi raehärra Johann Mülleri rahalise abiga vana tornikiiver lammutatud ning uus püstitatud. Vana tornivaht leidis muidugi ka selle tipus taas oma koha. 18. sajandi lõpus olnud torniremondi käigus võeti Vana Toomas maha ning kullati üle
annaabi.ee 
