Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima.
kolmekümnendast eluaastast peale tegelenud. Raamatu nimi oli „Mees ja Naine“. Raamatu esimene pool oli pühendatud psühholoogilistele probleemidele, teine seksuoloogilistele. Tal oli oma arvamus naistest ja meestest. Kuna ta sõbrad olid madala vaimse tasemega ja naistega ei tasunud filosoofiat üldse rääkida, tegi ta otsuse raamatu kirjutada, kuna tal polnud kellegiga rääkida, aga ta tahtis röökida. 7. Sõnum Autor on püüdnud selle mudeli kaudu öelda oma sõna tänapäeva linnatsivilisatsiooni kohta. Tegelasi Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne
(Inkad asustasid vallutatud rahvad ümber ja kuna neil ei olnud kirja, siis said vallutatutest kiiresti inkad. Ja juudid jäid juutideks ainult Piibli pärast.) Kirja negatiivne külg on see, et see võimaldab haridust jaotada: selle väärtus langeb. Kuigi kiri on tihti sakraalse iseloomuga, saab see linnas uue funktsiooni - aruandluse, mille tulemusega tekib palju tekste, mida keegi ei loe ja millel pole tegelikult eriti väärtust. Maa- ja linnatsivilisatsiooni vastuolu väljendab hästi Sparta ja Ateena vastasseis. Pidevalt peeti sõdu, mis ei põhinenud ksenofoobial (kusjuures lihtsalt võõrast hullem on võõras, kes näib nagu oma), vastast austati. Ateenas tekkis Sparta kultus isegi. Kuigi Ateena oli Spartast sõjaliselt palju nõrgem (Sparta oli ammu mobiliseeritud, kui Ateenas alles diskuteerima hakati), suutsid ateenlased vastu panna, kuna nad kartsid oma elu pärast. Ateenlaste filosoofia eesmärgiks oli tõeotsimine
lemmik jumalanna Ares/Mars Zeusi ja Hera poeg sõjajumal Vägivaldne, Raisa- vihatud kotkas Atheena/Minerva Zeusi tütar, legendi Tarkuse, Zeusi lemmiklaps Oda ja järgi sündis Zeusi linnatsivilisatsiooni kiiver peast jumbling , kaitses ka käsitööd Hephaistos/ Zeusi ja Hera poeg, Tule, sepatöö Armastas rahu, kepp /Vulcanos Aphrodite abikaasa jumal, käsitöö ja töökas, inetu, kunsti kaitsja, lombakas
Korraldamise jaoks vajalik arvepidamine seega oli vaja leiutada kiri. Samuti oli vajalik kaubanduse edendamine, vaja toorainet jne. Kujunesid välja kaupmehed, kes tegutsesid templite juures, kuid samas lõhkusid varasemat sugukondlikku süsteemi. Kujunes komplekne süsteem, mis oli vajalik niisutuspõllunuduse käigus hoidmiseks ehk kujunes riik. Tema järgi see siiki pigem üldvajalik nähtus mitte eriti negatiivne, kuid samas siiski kihistumine. Sõnastas ka 10 linnatsivilisatsiooni tunnust: 1. Linnastumine e linnalised asulad 2. Elukutselised spetsialistid. 3 üks osa maksab oma saagist andamiks, et üleval pidada spetsialiste ja juhte. 4. Suured ja mastaapsed ehitused. 5.preestrid, sõjaväejuhid jne moodustavad valitseva klassi.6. kirja kujunemine.7. täppisteaduste kujunemine.8. kunstnikud, kes arendasid uue realistliku kunstistiili. 9. Kaubandus, et toorainet importida ja saadust müüa. 10. Kõik kokku siis mooodustavad riikliku süsteemi ehk riik on välja kujunenud
I aastatuhande esimestel sajanditel eKr on tähestikkirjade buum (aramea tähestik, kreeka alfabeet, etruski tähestik, jne), mis kujunesid välja suhteliselt väikse aja jooksul u 1000-700. I aastatuhande esimesel poolel eKr jätkub Assüüria ja Babüloonia riigi omavaheline võimuvõitlus, sinna jääb ka nende riikide hiilgeaeg (Assüüria u 9.-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust
arendas laevastikku ja alustas Niilust Punase merega ühendava kanali rajamist. Sekkus nõrgeneva assüüria poolel Aasia poliitikasse, kuid sai 605 Karhemisi lahingus Babüloonia Nebukadnetsarilt lüüa. 525 vallutas Pärsia kuningas Kambyses Egiptuse. KAANAN III aastatuhandel kujunesid mitmed linnalised keskused, mille hulgas tuntuim, Byblos, oli küllalt tihedates kontaktides Egiptusega. 23. 22. sajandi tagasilangus tõi kaasa linnatsivolisatsiooni katkestuse. II aastatuhandel linnatsivilisatsiooni areng jätkus. Byblos püsis jõuka keskusena. Aastatuhande keskpaiku tõusis Süüria rannikul esile Ugarit. Lõunapoolsed Kaanani linnad langesid 15. sajandil Egiptuse võimu alla.14. sajandi keskpaiku allutas Hetiidi kuningas Suppiluliuma Ugariti ühes muu põhjapoolse Kaananiga hetiidi ülemvõimule. Egiptuse ja Hetiidi mõjusfäärid jagati Ramses II ja Hattusili III vahelise lepinguga 1269. 12. sajandi algul tabas Kaananit "mererahvaste" rünnak. Ugarit hävitati. Linnaelu käis
annaabi.ee 
