Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 4. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad – 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. 4A. Linnastumisprotsessid Eestis 1940ndad – 1980ndad aastad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne – industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B. Linnastumisprotsessid Eestis 1990ndad ja hiljem:
4) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) 5) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) 6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) Suurimad ja väiksemad linnalised asulad Eestis: -30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el.) Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 18 3. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1940ndad 1980ndad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1990ndad +:
Haldus Juhtimine Ülesannete jaotus, funktsioonid Poliitika Poliitika ja valitsemine Piirid (ühendamised) ALLIKAS: Caulfield, Larsen 2002. Kohaliku omavalitsuse koostöö ja teenuspiirkonna juhtimise korralduslikud mudelid. Euroopas 20. sajandil, aga eeskätt pärast II maailmasõda toimunud linnastumisprotsessid ühelt poolt ja teiseks heaoluriikide teke ja areng esitasid demokraatlike riikide ette tõsised väljakutsed, nende hulgas kohaliku omavalitsuse roll muutuvas ühiskonnas, demokraatia ja efektiivsuse suhestatus ning linnade-valdade võimekus täita heaoluriigi arenguga seotud ülesandeid. (Brans 1992 jt). Heaoluriigi arengust lähtuvad reformid viidi läbi selleks, et suurendada kohaliku omavalitsuse suutlikkust tagada heaoluriigi toimimiseks vajalikke avalikke teenuseid
Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. c. Mitmetuumaline mudel - eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne. 40. millised on linnastumise protsessid? On olemas kindlad linnastumisprotsessid, mis on ühised paljudes ühiskondades. Nendeks on: · Konsentreerumine linnastumise 1.faas ning sellisel juhul asub korraga palju inimesi elama suhteliselt väikesele alale. Ülerahvastatus, mis omakorda viib tegevuse detsentraliseerumiseni tegevus suundub linnast väljaspoole. See viib: · Ökoloogilise diferentseerumiseni, mille käigus teatud tegevus identifitseerub linna kindla geograafilise piirkonnaga ja nõnda eraldub teistest füüsiliselt.
Sektormudel: keskel tuumik, jagunenud sektoriteks. Linn on loomulike teguritega jagunenud sektoriteks, mis on erinevatel tasemetel rajoonideks. Mõnes sektoris kallimad, mõnes odavamad majad ja vaesemad pered. Viimane mudel: ühtset ja ainsat tuuma ei ole, äri on sarnaselt teistele koondunud ühte kohta, kuid võib olla, et ärid ja kaubandus ja elumajad on kõik ühes sektoris olemas. Pigem on liigitus toimunud sissetulekute alusel. 21.4. Millised linnastumisprotsessid on omased paljudele ühiskondadele? Kontsentreerumine - koos linnastumisega tekkiv ülerahvastatus, mis omakorda viib detsentraliseerimiseni. Ökoloogiline diferentseerumine - mingi teatud tegevus identifitseerub linna kindla geograafilise piirkonnaga (nt finantskeskise teke või restoranide ja baaride koondumine) Ökoloogilone invasioon - nt tööstuse kokkukasvamine elurajooniga Järgnevus - üks tegevus või inimgrupp asendub teisega 21.5
. ..., kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel... ...eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne. Linnastumisprotsessid On olemas kindlad linnastumisprotsessid, mis on ühised paljudes ühiskondades. Nendeks on: · Konsentreerumine linnastumise 1.faas ning sellisel juhul asub korraga palju inimesi elama suhteliselt väikesele alale. Ülerahvastatus, mis omakorda viib tegevuse detsentraliseerumiseni tegevus suundub linnast väljaspoole. See viib: · Ökoloogilise diferentseerumiseni, mille käigus teatud tegevus identifitseerub
annaabi.ee 
