Madalate sissetulekutega riigile, nagu ka Eesti, on iseloomulik toidukulude suur osatähtsus pere väljaminekutes. Oma perekonnas saaks tarbimist vähendada näiteks trantspordi ja side teenustelt, vaba aega ja sporti saaks muuta samuti odavamaks, ka riiete ja jalaanõude pealt saaks kokku hoida. Mõnevõrra saab kokkuhoida ka toidu arvelt. Posti teenustelt saab samuti kokkuhoida. Trantspordi kulud on tõusnud 39%. Nende kulude vähendamiseks saab sõita vähem linnasiseste trantspordi vahenditega. Kui on vaja sõita ainult paar peatust saaks minna jala mitte raisata sellejaoks üsnagi suurt summat raha. Jalutamine on ka tervisele kasulik. Side teenused on läinud odavamaks 25%. Vaba aja veemise kulutused on tõusnud 24% Vaba aja alla käivad näiteks reisid ja muu selline. Kui on raske aeg ja raha hakkab otsa saama siis ei ole hea minna kuhugi soojalemaale risile, seega vaba aega tuleb etteplaneerida ja kaaluda kõiki võimalusi kuidas saada odavamalt.
· spordiplatsid ja väljakud; · individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondlikult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja väljakud) elamupiirkondades asumites; · tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; · spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; · tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; · tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; · rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? · Haljasalade otsene täisehitamine · Rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks
Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis
4) kalmistud; 5) spordiplatsid ja –väljakud; 6) individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; 7) tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; 8) spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; 9) tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; 10) tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; 11) rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas. 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? Üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine
hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil
hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil
• kalmistud; • spordiplatsid ja –väljakud; • individuaal-, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites; • tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed; • spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt; • tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid; • tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid; • rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega, nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad; • jmt Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas. Rohestruktuuri peamiseks eesmärgiks on kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja
annaabi.ee 
