Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi Itaalia maalikunstnike töödel nähtavat looduse ja hoonete terviklikku harmooniat. Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. Maastikuarhitektuur hõlmab tänapäeval näiteks parkide kujundust, detail- ja üldplaneeringute koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja
linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone
10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. Linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4. Algul mono-tsentriline linnaareng, hiljem (kaubanduse) äärelinnastumine 5. Erasektori algatused; 6. Ruumi “privatiseerimine”, kitsendused avalikule ruumile 7. Kaubanduse kontsentratsioon ja liikumine äärelinnadesse 9B. Muutusi kujundanud tegurid:
10. Kontroll linna suuruse üle Neid kujundanud tegurid: 1. Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine 2. Harukondlik planeerimine 3. Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus 4. Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 26 8. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. linnaruumi konversioon. Algul äripinnad, hiljem jõukuse kasvades elamispinnad ja teenused; 3. Eratranspordi kasv 4. Algul mono-tsentriline linnaareng, hiljem (kaubanduse) äärelinnastumine 5. Erasektori algatused; 6. Ruumi "privatiseerimine", kitsendused avalikule ruumile 7
Lihtsad töölismajad, aedadega. Utopistid • 1800 aastad – sotsiaalutopistid • ideaal ühiskonnale – uus ühiskonna korraldus • ideaal-linnad Æ esitati liiga raskeid nõudmisi oma kaasaegsetele inimestele • nn prooviühiskondadel oli lühike iga • idee – eemaldada linnakeskkond tervikuna, kui kodanlik nähtus • kuigi edu polnud – mõju suur Æ algideed: o sotsialismile o funktsionaalsele tsoneerimisele • ANTIRUUM – traditsiooniliste linnaruumide lõhkumine – seinteta linnaruum Æ avatus kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn
Panteon (kr.) on algselt kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Forum romanumil Panteoni ees ehk Rooma foorumil (foorum - rahvakogunemiste koht linna südames, Vt Antiigileksikon I, lk 157) arutati poliitilisi küsimusi. Panteon oli antiikaja suurim kuppelhoone - kera läbimõõduga 43,5 m, ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis. Rooma ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Vana Rooma mõiste on ka genius loci, paiga vaim, kuigi kreeklasedki tundsid sellise nähtuse olemasolu. Rooma usu kohaselt on igal sõltumatul olendil oma genius, oma kaitsevaim - see oli ka paikadel, määratledes nende paikade iseloomu või olemuse. Minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes. Nõnda peetigi Rooma linnade jm ehitamisel oluliseks arvestamist selle paiga vaimuga.
annaabi.ee 
