Müürid jagasid asutuse kaheks- selleks, mida kaitsti, ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes või ohvriks toodi. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riideplakatid. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Linnas valitses kindel kord ja oma arenguloogika. Üha rohkem üritati linnu planeerida, avardada ja kaunimaks muuta. Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga- see pidi olema täpselt jaotatud ja liigendatud, igal inimesel ja igal asjal määratud koht ja eesmärk. Müürid ja privileegid Enamasti oli keskajal linnal kaks olulist tunnust- linnamüür ja linnaõigus-, mis pidid tagama
Eesti Vabariigi 1918- 1940 aastatel olid edukaimateks eesti sportlasteks maadlejad. Kristjan Palusalu on ainus mees maailmas, kes on võitnud samadel olümpiamängudel nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse. 1980.aasta Moskva Olümpiamänge boikoteerisid NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani paljud riigid, sealhulgas- USA, Hiina, Iisrael, Lääne-Saksamaa jpt. Teatavasti toimus 1980.aasta Moskva Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas Pirital, mille tarbeks ehitatud hooned annavad meie linnapildile siiani aktsenti. Tallinna purjeregatt oli esimene kord, kui olümpiamänge korraldati okupeeritud riigis. 1988.aasta Seouli olümpiavõitjate saabumine rahvuslikust liikumisest meelestatud Eestisse andis meie rahvale indu ja rõõmu aina juurde. Vennad Tõnisted, Erika Salumäe ja Tiit Sokk ei olnud vaid olümpiavõitjad, nad lisasid entusiasmi meie rahvuslikule iseteadvustamisele. Käimas on 2008.aasta Pekingi Olümpiamängud. Rahvusvaheline spordiüritus, mis on alati olnud
10 2. 4. Linlane ja linnaelu. 2. 4. 1. Linna välisilme Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis maalt tulnud inimesele tunduda tõelise labürindina. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed olid muidugi tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnaskäikudel, hulgused ja üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarikud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2
Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel, templitel kasutati kas rohelist või punast värvi. Ülejäänud hoonetel halli värvi. Templite ja losside katused kaunistati keraamiliste kujudega. Eelistati draakoneid, föönikseid ja lõvisid, mis sümboliseerisid võimu ja jõudu ning pidid kaitsma loodusõnnetuste eest. Omapära lisasid linnapildile ka budistlikud katusehooned pagoodid mitmekorruselised tornid. Tangi perioodile järgnenud sajanditel arenes välja hiina teater, kuigi olid juba tuttavad varematest aegadest nuku- ja varjuteater. Muusikaline draama kujunes välja 12.-13. sajandil rahvapidudest ning lüürilistest lauludest. Esile kerkis hulganisti dramaturge, kes rääkisid oma näidendites Hiina ajaloost, kritiseerisid seisuslikku korda, rõhutasid patriotismi ning õigluse vajalikkust. Muusikaline
eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ühe või teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool linnamüüri ta astses ja tihedasti kõik, mis oli teisel pool müüri ohverdati rünnakute ajal. Kestaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis maalt tulnud inimestelt tunduda täieliku laburündina. Majade uhkemad küled olid muidugi tänava poole. Väga armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Hoolimata esmapilgul avanevast kaosest, valitses linnas siiski kindel kord ja ka oma arenguloogika. Ühe rohkem üritati linnu planeerida, avardada ja kaunimaks muuta. Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga see pidi olema täpselt jaotatud ja liigendatud, iga inimesel ja igal asjal määratud koht ja eesmärk Tsunftid ja gildid Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse
On olemas otsene seos maastiku omaduste ja dünaamika ning inimeste füüsilise ja vaimse heaolu vahel. • Mitmekesisus: Maastikus väljendub nii kohtade (maapinna kuju, looduslikud komponendid, tänapäevane ja mineviku maakasutus) kui nendevaheliste suhete mitmekesisus. Sellises mitmekesisuses väljendub kohtade omapära • Kultuur: Maastikus salvestatakse kasutusviisid ja tehnoloogiad, mida ühiskond on rakendanud loodusele ja linnapildile, temas kajastub kohalik ajalugu ja ta inspireerib inimeste kujutlusi. Selles lähenemises on maastikul suur sümboolne tähendus ka neile inimestele, kes ei ole seda ise näinud. • Teaduslik väärtus: Maastik on looduse ökoloogiaga tegelevate teadusharude uurimisobjekt, mis võimaldab uurida ühiskonna ja looduse seoseid ning ühiskondade ressursikasutust ning omab ka praktilist väärtust loodusressursside ja maa kasutuse korraldamisel.
annaabi.ee 
