uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo
Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias , Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja USA-s. Ta on astunud üles koos ERSOga, Läti Rahvussümfoonikutega, Põhjamaade Sümfooniaorkestriga, Magdeburgi Philharmoonikutega, Norrbotteni Kammerorkstriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Sinfonia of Birminghamiga, Norwichi Phiharmooniaorkestriga, Lincolni Sümfooniaorkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ja EMTA Sümfooniaorkestriga, dirigentideks Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Mikk Murdvee, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten, jt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Mihkel Polli repertuaar on zanriliselt ja ajastuliselt väga lai, hõlmates nii suurvorme kui miniatuure, ning meistriteoseid Bachist Ligetini. Ma . Ma arvan, ka, et nii andekas ja noor pianist jõuab elus väga kaugele ja aina rohkem inimesi soovib teda
Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lavastaja: STANISLAV FECO Ta lõpetas 1990. aastal Praha Tantsukonservatooriumi ja samal aastal liitus solistina Praha Rahvusteatri balletitrupiga. Aastatel 1992-1998 oli ta mitmete vene balletiteatrite juhtiv
ja on huvitatud muudest sellistest maagiatest (reiki jms). b) tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta Dirigent Lauri Sirp - sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas ning on eesti dirigent. 1993. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala ning 2002. aastal orkestridirigeerimise eriala ning alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Lavastaja Marko Matvere - sündis 4. veebruaril 1968 Pärnus, on eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri 1990. aastal ning asus tööle Tallinna Linnateatrisse. On lavastanud muusikale, komöödiaid, oopereid, olnud paljudes muusikarollides, on mänginud filmides ja seriaalides ning on saanud mitmeid auhindu näitlemise alal (nt noore näiteja peaauhind).
Ta on korduvalt juhatanud selliseid tuntud orkestreid nagu BBC Philharmonic (Manchester), City of Birmingham , Berliini Raadio , Sydney ja Melbourne'i sümfooniaorkestrid, Orchestre National de France jt. Arvo Volmeri loometeed illustreerib mitmekülgne plaadistamistegevus, mis hõlmab suurel hulgal eesti ja välismaist muusikat minevikust tänapäevani. Olulisemad plaadistused on Leevi Madetoja kogu orkestriloomingu salvestus Oulu Linnaorkestriga (Alba Records, 19982000), ja Eduard Tubina kõigi sümfooniate plaadistus ERSO-ga, mille eest pälvis 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2004. aastast on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Samast aastast on ta ka Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis ning Norra Rahvusooperis.
2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina. Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia. Lauri Sirp Sirp on sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas. Aastal 1993 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Vello Pähn Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent
sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures. Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalesid prof Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta
Ta õppis Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis lauluerialal, TRK lauluosakonna ettevalmistusosakonnas ning lõpetas ka EMA. On täiendanud end Gerhard Kahry meistrikursustel Tallinnas.Janne Sevtsenko on olnud Estonia kooriartist, aastast ka 2004 solist. Esinenud ka Von Krahli Teatris ja revüüteatris ,,Bel- Etage" (ka M. Sanderi revüüetenduses ,,Beau monde"). Ta on esinenud kontserdilauljana ja laulnud solistipartiid J. S. Bachi ,,Jõuluoratooriumis". Teinud ka koostööd ERSO ja Pärnu linnaorkestriga ning paljude erinevate ansamblitega. Ta on mänginud ka näiteks mängufilmides ,,Georg" ja ,,Minu Leninid" ning lugenud ja dubleerinud teksti animafilmides ,,Haikala lugu","Shrek 3" jne. Henry Higgins, foneetikaprofessor-Rene Soom Rene Soom on bariton. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Rahvusooper Estonias on Rene Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina aga alates 2005. aastast
mustlasrütmidel ja seetõttu pidas ungari rahvamuusikat mustlasmuusikaks. (Dan Damon 2001) Olgu sellega, kuidas on, aga kindel on, et just tänu Liszt´ile levis mustlasmuusika laia maailma. 4.2. Johannes Brahms (1833-1897) Tegemist on sakslasest helilooja, pianisti ja dirigendiga. Tema isa oli oma perekonnast esimene, kes hakkas tegelema muusikaga kui elatusallikaga. Kolis Hamburgi, kus alguses oli tänavamuusik, kuid hiljem liitus Hamburgi linnaorkestriga, kus mängis kontrabassi. Abiellus oma majahoidjaga, kes oli tast seitseteist aastat vanem. Johannes Brahms sai ilmselt esimesed klaveritunnid oma muusikust isalt, kuid seitsmeaastaselt sai ta oma õpetajaks tunnustatud pianisti Otto F. W. Cosseli. (The New Grove...1980b: 155) Tuntum teos vast ongi temalt ,,Hungarian Dances", mis viitab kindlalt ungari mõjudele, kuid nagu juba ennist mainitud on tegemist puhtalt mustlasmuusika mõjudega.. Soolot mängib viiul.
annaabi.ee 
