Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel" (1899); omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost (1892); ümberjutustus Robinson Crusoe (1891) ja Don Quijote (1900) seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest. Raamat "Tallinna narrid ja narrikesed" on üks
armastusejanu. Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel", omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost, ümberjutustus Robinson Crusoe ja Don Quijote seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest. Bornhöhe looming tähistas eesti ilukirjanduse arengus teatud edenemist.
Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu. Vilde kujutab seal ka linnaolustikku, linna arenemist, Eesti linna konteksti. Aadlike ja linnainimeste omavahelised konfliktid. Prohvet Maltsvet- Usuline liikumine, maltsvetide liikumine. Asustamine, väljarändamine. Kirjeldab seda, kuidas suur osa Eesti talupoegadest läheb Venemaale. Vilde kujutamislaad- Vilde kuulub sajandialguse kirjandusuuendajate hulka. Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada. Realistliku kunsti
Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda kirjeldab P-Eesti toimunud talupoegade mässu. Antakse küllaltki lai pilt inimestest. Kollektiivne peategelane- talupoegkond, talurahvas. Vilde ei idealiseeri kedagi, ei näita positiivses valguses ka eesti talupoega. Kui Anija mehed Tallinnas käisid- talupoegade peksmine, mehed lähevad Tallinnasse palvust saama, aga saavad vaid peksu. Vilde kujutab seal ka linnaolustikku, linna arenemist, Eesti linna konteksti. Aadlike ja linnainimeste omavahelised konfliktid. Prohvet Maltsvet- Usuline liikumine, maltsvetide liikumine. Asustamine, väljarändamine. Kirjeldab seda, kuidas suur osa Eesti talupoegadest läheb Venemaale. Vilde kujutamislaad- Vilde kuulub sajandialguse kirjandusuuendajate hulka. Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada
Nagu öeldud, olid linnad sumeri perioodil sõltumatute linnriikide keskused. Kuid hilisematelgi perioodidel suutsid mõned linnad aegajalt sõltumatuse kätte võita ja seda lühemat või pikemat aega säilitada. Ja isegi impeeriumile allutatud linnad säilitasid siseasjades küllalt suure iseseisvuse. Neis juhtis igapäevast elu jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Toonast linnaolustikku võimaldavad mõista arheoloogilised väljakaevamised, mis on kõige paremini tuntuks teinud Uri ja Baabüloni. Näib, et tüüpiline Mesopotaamia linn koosnes külg külje kõrval kitsaste ja kõverate tänavate ääres seisvatest ühe ja kahekordsetest põletamata tellistest lameda katusega majadest. Kuid suuremates linnades oli ka palju mitmekordseid maju. Tänavale avanesid vaid poodide read, kus, nagu arvata võib, käis tänaselegi idamaale omane elav ja häälekas kauplemine
avaldamine (prof. J. Depmanilt saaduid trüiasjade peavalitsuse arhiivi andmeil). 1893. a. peale lakkab eesti ajalooliste jutustuste ilmumine mõeks ajaks peaaegu täesti (väja arvatud üsikud poliitiliselt täesti «ohutud» katsetused). Ja mitte ainult uute teoste ilmumine, vaid ka varemilmunute kordustrüid --nii keelas tsensuur üalmägitud eeskirja põjal näteks 1899. a. «Tasuja» uue trüi väjaandmise. Bornhöe need jutustused, milles ta kujutab oma kaasaegset XIX saj. lõu linnaolustikku, ei ole kül omanud ajalooliste teostega võreldavat üiskondlikku mõu, kuid teatavat täelepanu pävivad ometi. Jutustades tolleaegse Tallinna eesti kodanluse ja väkekodanluse elust, vahekordadest allakäva aadli esin457 dajatega, linnaeestlaste saksastumisest jne., aitasid need teosed kaasa kirjanduse vaateala laienemisele, kuna varasem proosa piirdus peamiselt küaelu ainestikuga. Peamist huvi pakub Bornhöe jutustustes tolleaegse olustiku, mitmesugustesse sotsiaalsetesse
annaabi.ee 
