Johann Sebastian Bach 1685-1750 Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või
Kai Tiilen, Mari Liis Ojala Rakvere 2012 Elulugu Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Isa oli linnamuusik. 1964/65 surid ta ema ja isa. Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane. Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud. Muusikahariduse sai oma vanemalt vennalt Johann Christophilt- organistilt. Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas,
8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11. Amet, mis andis õiguse oma kodulinnas tasu eest musitseerida (u 13.-19. Saj) Tsunfti kuuluv linnamuusik 12. Tallinna muusikaharidust edendas 17. Sajandil Gustav Adolfi Gümnaasiumi kantor J. V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga?
Johannes Brahms (Hamburg 07. 05. 1833 03. 04. 1897 Viin) Esimese poole elust tegutses Brahms erinevates Põhja-Saksamaa linnades, alates 1863. aastast aga Viinis. Muusikalise algõpetuse sai Brahms isalt, kes oli linnamuusik. Teisme-eas õppis klaverimängu ja kompositsiooni Hamburgi juhtiva pianisti ja helilooja Eduard Marxeni juures. Kuna perekonna majanduslik olukord polnud kiita, tuli Brahmsil juba noorelt koos isaga kõrtsides musitseerida sealsete ansamblite jaoks tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph
Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdurfis omandas ta gümnaasiumihariduse.
ja kujunesid ületamatuteks improvisaatoriteks. Mõlemad barokkmuusika suurkujud surid pimedana (Bach 1750. aastal, Händel 1759. aastal. g) erinevused Bachi ja händeli eluloos ja loomingus - Händel töötas Hamburgi ooperiteatris, Bach ühes kloostrikoolis. . Händeli isa oli õukonnas tunnustatud kirurg, Bachi isa Johann Ambrosius Bach oli Eisenachi linnamuusik. Händeli isa oli poisi muusikahuvi vastu, Bachi isa tegeles ka ise muusikaga. Bachi grandioosne looming haarab kõiki tolleaegseid muusikaliike (v.a.ooper), nii instrumentaalseid kui vokaalseid, nii ilmalikke kui vaimulikke, Händelil loomingus pole ühtki olulist kirikumuusikateost kuid ta avaldas end põhiliselt ooperis ning ka oratooriumides h) fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis
saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks tar. Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima
Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust. Nende laulud olid meloodilisemad ja tundelisemad, kui varasem kirikumuusika. Vennastekoguduse laulud panid aluse hilisemale koorilaulukultuurile Eestis ja olid üheks hilisemate laulupidude eelduseks. Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks
teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks tar. Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu Soome muusika isa Fredrik Pacius. Muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima
annaabi.ee 
