Räästapääsuke Räästapääsuke on suitsupääsukesest lühem, ka tema sabahark ei ole niivõrd sügav. Tema laul on palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsupääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa kohal oleva seina võõpab räästapääsuke väljaheidetega triibuliseks. Looduslikes tingimustes võib ta elada PõhjaEesti pankranniku serva all, aga sageda inimkaaslejana eelistab ta hoonete välisseinu, räästaaluseid, sarikate ja katuse vahel olevat ruumi ja betoonsildasid. Mai keskel alustatakse munemisega,kui nad on selle lõpetanud võib pesast leida 37 muna.
"MULATT" ja "HAARLEMI NÕID" Modellid naeratavad Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge) · OLUSTIKUMAAL o Jan STEEN Kujutab talupoegi pidutsemas "RISTSED" "KÕRTSIKAKLUS" Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine o Pieter de HOOCH Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "NAINE JA TEENIJANNA ÕUES" o Jan VERMEER (van Delft) Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija "TÜDRUK PÄRLIGA"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "PIIMA KALLAV TEENIJATÜDRUK", "PITSIKUDUJA" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit Enda ühtegi autoportreed pole säilinud
Jaan Kross leiab oma romaanis võimaluse Tallinnat kõrvutada Helsingi ja Turuga. Nimelt läheb noor Balthasar 1558. aasta jaanuaris üle Soome lahe jää hertsog Johanile sõna viima, et venelased on maale tunginud ja rootslasi appi paluma. Balthasar satub otseteed Helsingisse ning Kross laseb tal pärast üllatust, et see Helsingi on nii armetu, arutleda: "Seesama keskmine küla oligi siis linn, mida kuningas Gustav siin kaheksandat aastat Tallinna surnuksvõistlejaks ehitada laskis. Ei linnamaju, ei kivikirikuid, lossist müüridest ja tornidest rääkimata... Rootsi kuninga vägevus polnud selle järgi vist küll taevas teab kui suur...". Esimesed muljed vanast pealinnast Turustki pole paljutõotavad: "Majad polnud Tallinnast tulnu silmale ei toredad ega kõrged, ja linna müürideta ja kaitseta olek oli Balthasari meelest pisut halvasti. Tänavate kitsus tundus talle ses lahtises linnas päris mõttetu olevat. Ometi tõusis Rootsi kungriigi ja Soome hertsogkonna au ta silmis tänu
1970ndad EPA metsanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Tartus Kreutzwaldi tänava poolset pikka fassaadi liigendavad ümaralt eenduvad akendeta trepikojad, seevastu tagakülje trepikodade suurtest akendest avanevad vaate Emajõe ürgorule. Jõeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurima auditooriumi maht. Sissepääs on hoopis paigutatud tagasihoidlikuna külje peale. 5 Linnamaju Pormeister ei teinud. Temale allus maastik. Maastik sai sujuvalt tema vormieksperimentide osaks, looduslikud või tehislikud veekogud hoonete kõrval laiendasid ansambli ruumilist dimensiooni ning vastupidi: moodsad, julged ja jõulised ehitusmahud liigendusid ja sulandusid ümbritsevasse. Pormeistri loomingus on ilmsed Soome ja Taani orgaanilise ehituskunsti mõjud. Ka Pormeister rakendas oma ehitistes just oma aiandusarhitekti kogemust, liites
Valetamine edu saavutamiseks. Sinuhe plaan Egiptusesse minna. 3ptk Riided Egiptuse omade vastu. Saviplaat, et Kaptah pole Egiptusest. Kohtumise plaan Horemhebiga. Sinuhe ostab maja vaeste linnaosas, sadama lähedal. 4 ptk Vasevalaja maja. Arstimärk. Soov kasvatada hüljatud last. Sinuhe ei leia sõpru. Aton iga päikesekiir lõppeb käega, pole konkreetset kuju. 5 ptk Tasuta haigete ravimine. Vaba minemise ja tulemise paber (Kaptah soovib seda). Kasu maa harimise eest. Kaptah ostis linnamaju, laoruume ja vilja. Orjakaupmeheks ei taha Sinuhe saada. Kaptah kutsub Sinuhe krokodillisaba lokaali. 6 ptk Merit ettekandja, kellega Sinuhe kohtub kõrtsis. Krokodillisaba naps. Kaptah on unistanud kõrtsmiku ametist, ostab kõrtsi. Tulud jagab Meritiga. 7 ptk Teenijaks Muti (vana naine). Sinuhe ravib vaeseid, ei teeni. Viirukikaupmehe hädaldus Krokodillisaba kõrtsis. Uus mood naba naistel paljas. · Sinuhe jõuab Kaptahiga Simürasse
"Tüdruk pärliga"(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), "Piima kallav teenijatüdruk", "Pitsikuduja" Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfti Camera obscura veduut Enda ühtegi autoportreed pole säilinud "Kunstnik oma ateljees" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid Pieter de Hooch Olustikumaali meister Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest "Naine ja teenianna õues" Jan Steen Tüüpiline olustikumaal Kujutab talupoegi pidutsemas "Ristsed" "Kõrtsikaklus" Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine Muusika Hollandi kunsti jätk 05.12.2007 J. van Ruisdael Romantiline tunne - varemete maalimine Kosed jõel langevad "Juudi kalmistu"
, 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/ Jan STEEN (1626 - 1679)- olustikumaalid. Jõuküllased sagimist täis pummelungid. Kuulus Delfti koolkonda. /"Ristsed"; ,,Kõrtsikaklus"/ Pieter de HOOCH (1629 - 1684)- Kujutas väikseid linnamaju, intiimsus ja idüllilisus, kompositsioonide jäik ülesehitus. /"Naine ja teenija õues"; ,,Maamaja"/ 10 Jan VERMEER (van Delft)(1632 - 1675) - Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit. Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist - kollane, punane ja külmad värvitoonid. /"Kunstnik
annaabi.ee 
